Henrik Raave
Abivallavanem
Juba kahel kuul, 14. oktoobril ja 12. novembril, kogunesid valla haridusasutuste juhid ja esindajad, et alustada hariduse koostöökoja tegevust. Koostöökoja eesmärk on tihendada haridusasutuste omavahelist koostööd, leida ühiseid lahendusi ning kujundada üheskoos Lääneranna valla hariduse tulevikku. Järgmise sammuna soovitakse koostöösse kaasata ka munitsipaal- ja erahuvikoolide eestvedajad.
„Lääneranna valla haridusvõrk on mitmekesine. Siin tegutsevad nii suuremad kui ka väiksemad koolid, lasteaiad, gümnaasium, huvikoolid ning arvukad huvihariduse pakkujad. Igal asutusel on oma nägu, tugevused ja väljakutsed, kuid paljud küsimused on ühised,“ ütles hariduse eest vastutav abivallavanem Henrik Raave.
„Hariduse koostöökoja loomise mõte on tuua erinevad osapooled regulaarselt ühe laua taha, et jagada kogemusi, kavandada ühiseid tegevusi ja otsida lahendusi küsimustele, mida üks asutus või kool eraldi lahendada ei saa,“ ütles Silvia Lotman.
Koostöö juba toimib, kuid võimalusi on rohkem
Esimesel kohtumisel tõdeti, et Lääneranna haridusasutuste vahel toimub juba praegu palju sisulist koostööd.
Näidetena toodi välja ühised Nutispordi võistlused, Kaitseliidu ohutuspäev, Matsalu loodusfilmide festivali haridusprogramm, Jüriöö jooks ning õpetajate ühised koolitused. Hiljuti toimusid näiteks klotsitehnika ja rahatarkuse koolitused. Samuti on koolide vahel käivitunud töövarjutamine ning jagatakse omavahel kogemusi.
Samas leiti, et ühiseid ettevõtmisi võiks senisest enam korraldada ka väiksemates koolides. See aitaks tuua eri piirkondade lapsi ja õpetajaid üksteisele lähemale ning kasutada paremini ära kogu valla haridusvõrgu võimalusi.
Oluliseks peeti ka seda, et vallavalitsuse esindajad osalevad nüüd vahetult haridusasutuste ühistes aruteludes. Nii jõuab info igapäevastest muredest ja koostöövõimalustest kiiremini otsustajateni.
Esimese ühise arutelu keskmes olid tugevused ja nõrkused
Esimesel kohtumisel keskenduti tugevustele ja nõrkustele, võttes aluseks varem koostatud esialgse analüüsi ning täiendades seda haridusasutuste esindajate tähelepanekutega.
Lääneranna hariduse tugevustena tõsteti esile kodulähedasi koole ja lasteaedu, mitmekesist haridusvõrku, gümnaasiumi olemasolu, motiveeritud ja kvalifitseeritud inimesi ning aktiivseid kogukondi.
Olulise tugevusena nähti ka huvihariduse mitmekesisust. Lääneranna vallas pakutakse enam kui sadat erinevat huviringi ja õppekava, mis loob lastele ja noortele mitmekesiseid arenguvõimalusi.
Samuti peeti oluliseks mittestatsionaarse õppe käivitamist gümnaasiumiastmes ning võimalust kasutada haridusasutuste hooneid senisest enam kogukondlikuks tegevuseks.
Nõrkustena toodi esile tugispetsialistide puudus, kvalifitseeritud õpetajate leidmise keerukus, haridusasutuste ebaühtlane materiaal-tehniline seisukord ning valla piiratud investeerimis- ja laenuvõimekus.
Huvihariduse puhul märgiti probleemidena muu hulgas töötajate madalat töötasu, sobiva tööjõu leidmise keerukust ja huvihariduse korraldusega seotud küsimusi.
Lasteaedade puhul märgiti ühe valukohana abiõpetajate madalat palka.
Ühe olulise kitsaskohana nimetati ka formaalse ja mitteformaalse õppe vähest lõimitust.
SWOT-analüüsiga jätkatakse järgmistel kohtumistel. Selle eesmärk ei ole üksnes probleemide loetlemine, vaid ühise arusaama kujundamine sellest, millistele tugevustele saab Lääneranna hariduse edasises arendamises toetuda ja millised kitsaskohad vajavad lahendamist.
Huviharidus peab olema ühise arutelu osa
Kohtumisel jõuti ühisele arusaamale, et hariduse koostöökoda ei tohiks piirduda üksnes üldhariduskoolide ja lasteaedadega.
Lääneranna vallas on oluline roll nii munitsipaalhuvikoolidel kui ka eraalgatuslikel huvikoolidel, spordiklubidel, huviringide juhendajatel ja teistel huvihariduse eestvedajatel.
Nende kaasamine on vajalik nii praktiliste küsimuste lahendamiseks kui ka hariduse pikemaajaliseks arendamiseks.
Üheks oluliseks tulevikusuunaks on formaalhariduse ja mitteformaalse õppe senisest tihedam sidumine. See tähendab võimaluste otsimist, kuidas koolis toimuv õpe ning huvikoolides, spordiklubides ja huviringides omandatavad teadmised ja oskused saaksid üksteist paremini täiendada.
Näiteks võiks tulevikus olla võimalik arvestada õpilase huvikoolis või sporditreeningutel saavutatud õpitulemusi ka üldhariduskooli õppetöö osana, kui need vastavad kokkulepitud õpieesmärkidele.
Järgmiste kohtumiste kavandamisel soovitakse arvestada ka huvihariduse esindajate ajakavadega, et neil oleks võimalik aruteludes osaleda.
Ühised probleemid vajavad ühiseid lahendusi
Koostöökoja esimesel kohtumisel käsitleti ka mitut igapäevast praktilist küsimust.
Üheks läbivaks teemaks oli õpilastransport. Koolide tunniplaanid, busside väljumisajad ja huviringide toimumisajad ei sobitu alati omavahel. See võib tähendada, et õpilased peavad bussile jõudmiseks tundidest varem lahkuma või jäävad nende võimalused huvitegevuses osaleda piiratumaks.
Arutati ka 2027. aasta alguses Varbla ja Paadrema piirkonnas käivituvaid ühistranspordimuudatusi ning vajadust kohtuda kohalike lapsevanematega.
Samuti tõstatus küsimus, kuidas koolipäevade algusaegu ja transpordigraafikuid edaspidi paremini kooskõlastada.
Pikemaajaliste väljakutsetena käsitleti laste arvu vähenemist, koolide majanduslikku jätkusuutlikkust ning haridusasutuste hoonete kasutamise ja energiakuludega seotud küsimusi.
Eraldi rõhutati vajadust valla ühise haridusstrateegia järele, mis aitaks seada pikemaajalised eesmärgid ning annaks nii haridusasutustele, lapsevanematele kui ka kogukondadele selgema arusaama tulevikusuundadest.
Koostöökoda hakkab liikuma mööda valda
Koostöökoja tegevust ei soovita siduda ainult Lihulaga. Esimesel kohtumisel tehti ettepanek korraldada järgmised kokkusaamised eri haridusasutustes üle valla.
Esimene kutse järgmisele kohtumisele tuli Varblast.
Selline korraldus võimaldab osalejatel tutvuda eri piirkondade koolide ja lasteaedade igapäevaeluga, näha nende võimalusi ja vajadusi ning õppida üksteise kogemustest.
Hariduse koostöökoja eesmärk on kujundada Läänerannas koostöökultuur, kus iga haridusasutus säilitab oma näo ja eripära, kuid on samal ajal osa ühisest haridusvõrgust.
Koostöökoja käivitamine on esimene samm selle poole, et valla hariduse tulevikku kavandataks senisest enam ühiselt – koos koolide, lasteaedade, huvihariduse eestvedajate, kogukondade ja vallavalitsusega.
Ühise töö tulemusena soovitakse jõuda ka Lääneranna haridusvaldkonna pikaajaliste arengusuundade ja strateegiliste kokkulepeteni.






