Pille Saatmäe
On pühapäev. Kell näitab 13.15. Nüüd on kõik väga vaikne. Laval säravad veel prožektorid, lavakardina vahelt paistab paar lumepalli, lumememmedki piiluvad kardina vahelt, projektor kuvab tagaseinale lummava Lumekuninganna jäälossi pildi. Jäälillede helendavad keebid on segunenud aasalillede uhkete õitega, kellegi villane sokk on jäänud esimesest pildist kardina serva alla …
See on eriline tunne. Elevus ja rõõm on laes, kuid nüüd juba segatud väikese nukrusega, sest selle etendusega on nüüd kõik. Mängitud!
Saal, mis hetk tagasi oli rahvast täis, on nüüd tühi. Lava serval seisavad kingikotid ja lilled.
Kõmsi õpilased lõpetasid just oma muusikali etenduse H. C. Anderseni muinasjutu „Lumekuninganna“ ainetel, laulud Taani rahvaviisidel.
Muinasjutt algab proloogiga, kus räägitakse nõidade leiutatud kõverpeeglist, mis muudab inetuks ja kurjaks kõik, mida peegeldab. Vaimustunud nõiad tahavad moonutada ka päikest, kuid hooletusest pillavad peegli maha ning see puruneb tuhandeks killuks. Kild, mis kukub inimesele silma või südamesse, muudab ta kalgiks ja kurjaks. Lumekuninganna südames on üks kuri kild – ta süda on jääs. Jäätunud on ka Kaj süda, kes enne oli hooliv ja lahke.
Muusikal algab jutustaja (Keira Koit) lauluga Lumekuningannast, kes elab kaunis, kuid külmunud lossis, maalides akendele jäälilli ja külmutades südameid. Lumesajus mängitakse lumesõda ja ehitatakse koos lumememme, kuid Kaj muutub mänguhoos äkitselt õelaks ning kaob siis sootuks. Gerda (Arabella Madar) asub teda otsima ja suudab oma vankumatu usu ning hea südamega ta leida ning sulatada jää oma sõbra Kaj (Joosep Paulus) südames.
Muidugi on Gerdal palju abilisi – aednik (Leek Linnupõld), röövlitüdruk (Kaisa-Elis Nellis), printsess (Iiris Tein), Karl (Carel Rand) ja muhe põhjapõder (Egon-Kristofer Nellis). Lisaks veel lustlik röövlijõuk (Keron, Andri, Kert, Henrik, Sebastian, Sander, Krismar, Rasmus ja Luukas) eesotsas tõelise röövlipealikuga (Johannes Tein), imeliselt laulvad aasalilled ja jäälilled (Säde, Lisette, Marta, Pia, Karolin ja Saara) ning tantsulembene õukond (Cristina, Keira, Emili, Kaisa, Emma, Roosi, Daniel, Riko, Kaarel, Andri, Henri, Leek, Sander ja Sebastian).
Piltide vahele mängis akordionit Karl-Ekert Nellis.
Muusikalisi lavastusi oleme etendanud üle aasta. Enamasti kaasame ka lasteaia vanema rühma lapsi. Nii juhtub, et mõni laps saab osaleda lausa neljas muusikalis. Laval olla on eriline tunne – areneb enesekindlus ja usaldus nii enda kui ka kaasõpilaste vastu. Oleme ju meeskond, kes mängib sama mängu, saab palju naerda ja arutada, lustida ning natuke ka muretseda.
Meil on suur rõõm, et Sille Vokk õpetas tantsud; et Siim Kotsar tegi meile taustavideod; et Jüri Mõniste laenas meile erilise projektori; et Margus Suurväli sättis mikrofonid ja heli paika; et Kõmsi rahvamajas on alati abiks Lea Mäeorg ja Helle Lilleoja ning et Mariann Peksar jäädvustab toimuvat kaameraga. Ja muidugi Kõmsi õpetajad ja pered – aitäh!
Suur tänu kõigile, kes tulid etendust vaatama ja meile plaksutasid.
Päisepilt: Kõmsi õpilased olid taas muusikaliga laval. Foto: Mariann Peksar
