Möödunud aasta Lääneranna valla keskkonnakuu peaauhinna võitis Maarja Jõevee. Auhinnaks oli komposter, mille me suure rõõmuga üle andsime. Tänavu võtsimegi Maarjaga taas ühendust, et uurida, kuidas komposter pere teenib ja millised on Maarja mõtted seoses keskkonna, taaskasutamise ja prügiga üldiselt.
Maarja leiab, et kahjuks on tõsiasi see, et inimesed tekitavad meeletus koguses prügi. “Me kõik oleme näinud õõvastavaid pilte suurtest prügimägedest või räpaseid ja haisvaid olmeprügikaste,” räägib Maarja.
Mind on see pannud mõtlema, mida saaksin mina teha, et seda kõike oleks vähem.
Aina enam pööratakse tähelepanu sellele, et me oleksime keskkonnateadlikumad ja tarbiksime targemalt. Samas toodetakse palju erinevaid asju ja neid toodetakse kogu aeg juurde. Tõenäoliselt ei vaja me seda kõike, mida tahaksime omada või saaksime endale lubada. Need mõtted on mind suunanud tarbima teadlikumalt umbes viimased kümme aastat. Arvan, et see on minu jaoks saanud juba eesmärgiks – olla võimalikult keskkonnasõbralik tarbija.
– Milline on Sinu põhiline tekkiv prügi?
Sellest mõtteviisist lähtuvalt olen hakanud ka vaatama, mis muutub minu igapäevaelus prügiks ja kui palju seda on ning milline prügi minust maha jääb. Kuidas saaks seda vähendada? Tegin ka mõned aastad tagasi eksperimendi, sorteerides väga hoolega oma jäätmeid poole aasta vältel, kaaludes ära, kui palju prügi tekib ja millist laadi see on. Eksperimendi tulemusena jäi igakuiselt minust maha üha vähem jäätmeid (tarbisin targemalt) ja märkasin, et minu jäätmeteks olid üldjuhul biojäätmed, pakendid ja paber.
Kõige suuremas koguses oli pakendeid, olmeprügi ei tekkinud peaaegu üldse.
– Kuidas Sa sorteerid?
Olmeprügi sept- aprill / Foto: Maarja Jõevee
Prügi sorteerides lähevad minu biojäätmed kompostikasti, papp ja paber ahju (toimetus soovitab paberi ja papi viia vanapaberi kogumiskonteinerisse või pappi ja paberit kasutada ainult ahju süütamisel. Paberi eraldi kogumisega säästame puid, vett, energiat ja naftat – toim. kommentaar), ning pakendid (ilusasti puhastatult ja kõiki reegleid järgides) pakendikonteinerisse. Segaolmejäätmeid tekib tõeliselt vähe ja need mõningad asjad mis on tekkinud, olen ilusasti kokku kogunud – kogu aasta olmejäätmete kogust on täitsa põnev näha (vaata pilti).
Sellega seoses olen mõelnud, kuidas ma saaks veelgi seda kogust vähendada.
– Mida saaks muuta igapäevaelu valikutes?
Näiteks, pesin varem nõusid švammiga, aga nähes kui palju tekib sellest olmejäätmeid (u. 40 švammi aastas), siis vahetasin selle džuudist heegeldatud nõudepesulapi vastu, mis peab vastu vähemalt pool aastat (seda saab ka pesumasinas pesta). Aastas kulus ka mitu hambaharja, mille vahetasin bambusest hambaharjade vastu. Nüüdseks küll kasutan elektrilist hambaharja, kuid selle plastikust vahetatav otsik on pea 10 korda väiksem kui tavaline hambahari ja selle võrra on jällegi jäätmeid vähem. Lisaks lõpetasin nätsu närimise, kuna see läks olmeprügisse.
– Millised on Sinu nipid poekaupade valimisel?
Muidugi on mind mõtlema pannud ka ajakirjanduses läbikäinud teemad selle kohta, et kuhu meie ilusasti sorteeritud pakendid ikkagi lähevad. Aga ikkagi proovin valida tooteid, mis on pakendivabad, kuigi selle harjumuse juurutamisega läheb veel aega. Mul on tõesti välja kujunenud ka teatud harjumused või nipid, kuidas vähem pakendijäätmeid tekitada.
Mõningad näited:
1. Ostan ainult ühte sorti kohvi ja nendest kohvipakenditest saan punuda koti või korvi.
2. Arvestan teatud tooteid ostes, et saaksin pakendit korduvkasutada.
3. Võimalusel valin tooteid, mida saab osta pakendivabalt.
4. Mul on kogunenud juba mitu riidest kotti, millega poes käia (kui üks on ühes käekotis, teine teises ja kolmas autos, siis on väga väike tõenäosus, et tekib vajadus kilekotti osta).
5. Olen ostnud võrgud puu- ja juurviljadele ja ka mõned ise valmistanud.
Kindlasti sooviksin olla veelgi teadlikum – milliseid pakendeid eelistada, milliseid saab paremini taaskasutada – siis saaksin ka oma ostuvalikuid selle põhjal teha.
– Mida saaks veel teha?
Kui nüüd suuremalt mõelda, siis olen mõelnud soetada endale ka keskkonnasõbralikuma auto, maapiirkonnas on ilma autota siiski väga keeruline. Minu kindel valik on ka oma toit valida lähipiirkonnast, kasvatada ise või osta talunikelt. Olen ära andnud esemeid, mida mul endal enam vaja ei ole, kui kellegi teisel võib neid tõesti tarvis olla.
Kindlasti sooviksin olla teadlikum ka digiprügi teemal.
Töötades käsitööõpetajana olen aina enam vaadanud, et meie valikud oleks keskkonnasõbralikumad: taaskasutus; loodussõbralikud materjalid; valmistame esemeid, mida läheb vaja jne. Minu viimaste aegade lemmiksaade on olnud „Planeedipäästjad”, mis pani veelgi rohkem mõtlema keskkonnateemade üle.
– Mis on saanud võidetud komposterist?
Oma biolagunevaid jäätmeid olen ma aastaid viinud komposti. Varem viisin neid vanemate juurde maale, kuid alates eelmisest suvest on mul kortermaja juures taaskasutatud plastist spetsiaalne kompostikast.
Sain selle eelmise aasta üleskutse “Sordi sinagi” kampaania kingitusena, kasutan seda ja see on teinud minu elu tunduvalt lihtsamaks.
Kompostikaste on müügil erinevaid, aga tundub, et kõige parem on ikka puidust ehitatud kast aianurgas. See on kindlasti mõttekoht, kuidas lahendada biojäätmete kogumine, sest neid tekib päris korralik kogus. Kõigil ju ei ole oma aianurka, kus nad saaksid ise oma jäätmeid kompostida.
– Mida soovitaksid algajale sorteerijale? Kuidas alustada?
Lihtne on alustada sellest, et tasapisi sorteerida oma jäätmeid ja vaadata, mis meist maha jääb, leida lahendusi ja mõelda, kuidas saaks teisiti.
Järjepidevalt sorteerides tekib harjumus ja olemegi natuke oma käitumisega keskkonna vastu paremad.
Vaadake üle oma jäätmed ja mõelge, kuidas saaksite prügikoguseid vähendada – see ei ole tegelikult keeruline ja tulemus on märkimisväärne.
– Aitäh, Maarja!
Siinjuures aga pöörame tähelepanu, et ka tänavu on maikuuga käima läinud kampaania #SordiSinagi!
Peaauhinnaks on Hekso treehouses välja pannud ööbimise kahele oma puuonnis – see on kõigi mugavustega majake koos tavalisest erilisema saunaga, pakkudes samal ajal võimalust nautida täielikku privaatsust keset Lääneranna kaunist ja puhast loodust otse Matsalu rahvuspargis.
Osalemine on lihtne – lisa loosipostituse alla paari-kolme (või enama lausega) tekstilõik koos illustreeriva pildiga, mis tutvustab Sinu jäätmete/prügi sortimisharjumusi ja võta ka osa iganädalalastest loosimängudest.
Jälgi keskkonnakuu ajajoont: https://ajaleht.laaneranna.ee/keskkonnakuu
Vaata ka, kuidas kuulutati möödunud aastal välja #SordiSinagi kampaania võitja:
Loe lisaks:
Maikuu on keskkonnakuu: #SordiSinagi ja võida puhkus kahele!
