Vatla tuulepargi kavandamine on tekitanud erinevaid seisukohti ja küsimusi nii kohalike elanike, piirkonna esindajate kui ka arenduse suhtes huvi tundvate inimeste seas. Ühelt poolt nähakse taastuvenergia arendamises võimalust panustada energiajulgeolekusse ja piirkonna arengusse, teisalt tuntakse muret võimaliku mõju pärast looduskeskkonnale, maastikule ja kohalike inimeste elukvaliteedile.
Arutelus on tõstatatud küsimusi nii planeeringulahenduse, tehtud uuringute piisavuse, võimalike keskkonnamõjude kui ka kohalike elanike kaasamise kohta. Erinevad osapooled hindavad neid küsimusi erinevalt ning nende seisukohtade mõistmiseks on oluline kuulata kõiki asjaosalisi.
Lääneranna Teataja pöördus ühiste küsimustega Vatla tuulepargi arendaja Eveconi, Liisa Oberschneideri, piirkonna elanikke ja huve esindava MTÜ Neljakandi Seltsi ning Lääneranna valla ja volikogu poole.
Esitasime kõigile kolm ühesugust küsimust, et tuua kõrvuti välja nende hinnangud kavandatava tuulepargi võimalikele mõjudele, otsuste aluseks olevale teabele ning tingimustele, mille korral võiks arendusega edasi liikuda või tuleks kavandatavat lahendust muuta.
Vatla tuulepark
Küsimused ja vastused
1. Millised on teie hinnangul kavandatava Vatla tuulepargi kõige olulisemad võimalikud kasud ja riskid kohalikele elanikele ning looduskeskkonnale?
MTÜ Neljakandi Selts
Tuuleenergia tugevdab Eesti energiajulgeolekut, kuid tuulepargi läheduses elavatele inimestele tähendab park aastakümneteks muutunud elukeskkonda. Piirkonnale jääv kasu on seni ebaselge.
Vald pole otsustanud, kuidas laekuvat tuulikutasu jagada. Arendaja kogukonnatoetus on meie hinnangul arenduse mahtu ja kestust arvestades tagasihoidlik. Võimalikud häiringud seevastu on Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise (KSH) aruandes juba kirjas: muutub kodumaastik, mitme kodu juures võib öine tuulikute tekitatav müra ületada sihtväärtust ja tuulikulabade liikuv vari soovituslikku kestust; looduses on kaalul kotkaste ja nahkhiirte ohutus, kaitsealuste taimede kasvukohad ning märgalade veerežiim.
Seepärast me praegust lahendust ei toeta. Sama ütlesime ligi 110 allkirjaga kohalike elanike ühises seisukohas.
Evecon
Karl-Joonatan Kvell, tegevjuht
Vatla tuulepark (14 tuulikut, ~98 MW) toodaks ca 312 000 MWh elektrit aastas. See on kohapeal toodetud taastuvenergia, mis ei vaja kütust ega tekita tootmisel heitmeid ning vähendab vajadust fossiilse ja imporditud elektri järele. Kohalikele toob park lisaks tuulikutasu seaduse maksimummääras - kokku ca 284 000 € aastas - millest pool läheb vallale ja pool lähimatele majapidamistele (kuni 250 m tuulikute korral 39 majapidamist 2 km raadiuses, ~3600 € aastas; kõrgemate korral 178 majapidamist 3 km raadiuses, ~800 € aastas). Riiklik tuulehoo preemia toob vallale lisaks ca 2,1 mln €.
Evecon on teinud omapoolse vabatahtliku pakkumise, mis hõlmab ühekordset tasu ehitusaegse mõju leevendamiseks ja iga-aastast tasu kohalikule MTÜ-le, mille eesmärk on edendada sealse kogukonna elu. Summasid me siin välja ei too, sest arutelud mõjupiirkonna elanike ja vallaga kohaliku kasu tervikpaketi üle jätkuvad ning tasude jaotus võib enne kolmepoolset kohtumist valla ja kogukonnaga veel muutuda. Meie eesmärk on leida projektile jõukohane talumistasu pakett, mis rahuldab kõiki osapooli ja on tuulepargi rajamise kompromissi aluseks. Tuulepargi ehitamisel eelistame nii palju kui võimalik kohalikku ressurssi, alates tööjõust ja teenustest kuni majutuseni, ning sama kehtib pargi 30-aastase käitamise ajal. Korrastame ja tugevdame ka piirkonna taristut, mida on vaja tuulepargi teenindamiseks ja mis jääb kasutada ka kohalikele. Tuulepargi alajaamast saab lisaks rajada otseliini kohalikele tööstusettevõtetele, mis võimaldab neil tarbida elektrit võrgutasuta.
Peamised riskid on müra, varjutus ja visuaalne mõju lähimatele elamutele ning kokkupõrkeoht lindudele ja nahkhiirtele. Neid on KSH-s hinnatud ja planeering näeb ette leevendusmeetmed.
Liisa Oberschneider
Vatla tuulepargist oleks kohalikele kasu vaid juhul, kui kogu toodetud energia suunataks eranditult kohalike elanike ja ettevõtete tarbeks ning arendaja kannaks enne ehitust vallale tagatisfondi tuulikute hilisemaks demonteerimiseks. Fond tagastataks arendajale pärast pargi eluea lõppu ja tuulikute nõuetekohast eemaldamist.Samas ei saa mööda vaadata paratamatust looduskahjust, mida tuulepark võib põhjustada kaitsealustele liikidele ja nende elupaikadele. Seda mõju ei saa rahalise kompensatsiooniga olematuks muuta.
Lääneranna vald
Tarvi Sits ja Silvia Lotman
Valla jaoks on oluline, et osa tuulepargist saadavad tulust jääks kohapeale ning eelkõige saaksid sellest kasu inimesed, kelle elukeskkonda tuulepark kõige enam mõjutab. Volikogu „Tuuleenergia arenduste seisukohtade kujundamise“ ajutises komisjoni aruteludes on seetõttu käsitletud nii seadusest tulenevat talumistasu kui ka täiendavaid kogukonnale suunatud võimalusi.
Samas tuleb väga tõsiselt hinnata võimalikke riske. Inimeste seisukohalt on olulised müra, varjutus, visuaalne mõju, kinnisvara väärtus ning ehitusaegne liiklus. Looduskeskkonna puhul tuleb arvestada mõju linnustikule, nahkhiirtele, taimestikule, rohevõrgustikule ning pinna- ja põhjaveele. Neid teemasid on käsitletud ka Lääneranna valla eriplaneeringu materjalides.
Meie jaoks ei ole küsimus lihtsalt selles, kas olla tuulepargi poolt või vastu. Küsimus on selles, kas sellesse asukohta saab tuulepargi rajada nii, et olulised mõjud on piisavalt uuritud ja leevendatud ning kohalike inimeste huvidega on arvestatud.
2. Millistele uuringutele ja andmetele tugineb teie seisukoht Vatla tuulepargi mõjude kohta ning kas mõni oluline küsimus vajab teie hinnangul enne lõpliku otsuse tegemist veel uurimist või selgitamist?
MTÜ Neljakandi Selts
Tugineme 2026. aasta oktoobri KSH aruandele, planeeringumaterjalidele ning valla vastustele ja kohtumistel antud selgitustele. Müra, varjutamise ja looduskeskkonna riskide puhul lähtume KSH-s endas kirjeldatud mõjudest.
Nende materjalide põhjal vajab meie hinnangul enne otsustamist selgitamist, miks eelistatakse just 14 tuulikut ning kui palju vähendaks mõju kodudele väiksem tuulikute arv.
Enne otsust tuleb selgitada ehitiste, teede ja kaablite mõju märgalade veerežiimile ning andmed, mille põhjal peetakse seiskamissüsteeme piisavalt tõhusaks.
Selgitamist vajab ka teiste kavandatavate tuuleparkide ja Vatla II karjääri koosmõju veele, loodusele ja elukeskkonnale.
Evecon
Karl-Joonatan Kvell, tegevjuht
Tugineme eriplaneeringu KSH aruandele ja selle raames tehtud uuringutele, sh merikotka mõjuhinnangule (mai 2026). Dokumendid on avalikud valla dokumendiregistris. Uuringute tulemusel vähendasime tuulikute arvu 20-lt 14-le, nii elanike häiringute kui ka looduskaitseliste kaalutluste tõttu. Ülejäänud kuue asukoha arendamist oleks saanud täiendavate uuringute põhjal jätkata, kuid oleme sellest praeguseks loobunud. Merikotka kokkupõrkeriski maandamiseks on kohustuslikud kaamerasüsteemid, mis linnu lähenedes tuuliku seiskavad. Metsaalade tuulikud seisatakse nahkhiirte kaitseks kindlate ilmaolude korral.
Eriplaneering on kaheetapiline, esmalt tehakse asukoha eelvalik ja seejärel detailne lahendus. Mõlemas etapis on asjaomased asutused planeeringu ja selle uuringud korduvalt üle vaadanud, andnud kooskõlastused ja seadnud tingimused. Seaduse järgi saab vallavolikogu planeeringu kehtestada siis, kui see on saanud kooskõlastused ja läbinud Maa- ja Ruumiameti heakskiidumenetluse. Kehtestatud planeeringu alusel saab taotleda ehitusluba.
Osa küsimusi täpsustub ehitusloa etapis. Tuuliku lõplik tüüp selgub hankes, mis käib paralleelselt ehitusloa taotluse ettevalmistamisega. Enne taotlemist teeme pinnaseuuringud, et määrata vundamenditüüp. Valitud tuulikumudeli põhjal tehakse ehitusloa menetluses täpsustavad uuringud, sh müra ja varjutuse modelleerimine, mille alusel määratakse pargi töörežiimid.
Liisa Oberschneider
Näiteks valla planeeringudokumentidest leitav OÜ Xenus koostatud 2026.a uuring kavndatava tuulepargi mõju linnustikule. Uuringus tunnistatakse, et tuulikute müra- ja valgushäiringut ei ole võimalik oluliselt leevendada ning tedre häirimise mõju ei ole üheselt hinnatav. Samuti vajab rohunepi elupaigakasutus täiendavat uurimist. Kokkupõrkeriski hinnang põhineb piiratud vaatlusperioodil ning osa aastast on hinnatud keskmiste väärtuste ekstrapoleerimise teel. Seetõttu ei saa esitatud arvutusi käsitleda tõendina, et tegelik mõju linnustikule on ebaoluline. Arvestades kaitsealuste liikide esinemist, elupaikade säilitamise vajadust, võimalikke pöördumatuid häiringuid ja uuringuandmete ebakindlust, ei ole tuulepargi rajamise sobivus sellele alale piisavalt tõendatud. Olemasolev uuring ise toob välja olulised kaitsevajadused ja andmelüngad, kuid nendele vaatamata jõuab suhteliselt leebete mõjuhinnanguteni. Uuringus samuti tunnistatakse, et tuulikute müra- ja valgushäiringut ei ole võimalik oluliselt leevendada ning tedre häirimise mõju ei ole üheselt hinnatav. Samuti vajab rohunepi elupaigakasutus täiendavat uurimist. Samuti arendaja tellitud uuring Leedu Ornitoloogia ühingult toetamaks Vatla tuulepargi rajamist väidab, et uuringus on olulisi metoodilisi ja teaduslikke puudusi ning seda ei saa käsitleda piisava tõendusmaterjalina Vatla tuulepargi keskkonnamõju vastuvõetavuse hindamisel. Üheks peamiseks puuduseks on tuginemine Šotimaal ja Kanadas tehtud uuringutele. Šotimaa maastik, kliima, elupaigad, ökoloogilised tingimused, saakloomade kättesaadavus ning kaljukotka populatsiooni dünaamika erinevad oluliselt Eesti omadest. Seetõttu ei saa Šotimaal tehtud uurimistulemusi, eelkõige tuulikute vältimiskaugusi ja elupaikade kasutamise mustreid, automaatselt Eesti oludesse üle kanda, tõendamata nende teaduslikku rakendatavust kohalikes tingimustes. Lisaks puuduvad uuringus GPS andmed, kaljukotka kodupiirkonnad põhinevad tegelike mõõtmiste asemel hinnangutel ning naaberterritooriumidel pesitsevate kotkapaaride tegelikku elupaigakasutust ei ole piisavalt välja selgitatud. Seetõttu ei ole elupaikade kadumist ja tehnoloogiliste leevendusmeetmete tõhusust puudutavad järeldused piisavalt põhjendatud. Uuring annab küll taustteavet, kuid ei sisalda piisavalt Vatla piirkonna ökoloogilistel tingimustel ja sõltumatult kontrollitud kohalikel vaatlusandmetel põhinevat teaduslikku tõendusmaterjali, et kinnitada kavandatava Vatla tuulepargi ohutust kaljukotka elupaikadele, toitumisaladele ja pesitsusterritooriumidele. Vajalik on uus hindamine, mis põhineb Eesti ökoloogilistel tingimustel ja piirkonna tegelikel andmetel.
Lääneranna vald
Tarvi Sits ja Silvia Lotman
Otsustamisel tuleb lähtuda konkreetsest asukohast ja selle kohta tehtud uuringutest. Lääneranna valla eriplaneeringu käigus on hinnatud muu hulgas müra, varjutust, visuaalset mõju, linnustikku, nahkhiiri, taimestikku, Natura alasid, rohevõrgustikku ning mõju pinna- ja põhjaveele.
Vatla puhul peame eriti oluliseks piisavat kindlust müra ja varjutuse, pinna- ja põhjavee ning looduskeskkonna mõjude osas. Kui selgub, et mõni oluline küsimus vajab täiendavat uuringut, tuleb see enne lõpliku otsuse tegemist ära teha. Näiteks hüdrogeoloogilised uuringud tuleb arendajal teha ehitusloa taotlemise ajaks ning kui need uuringud toovad planeeringulahendust muutvat infot, tuleb otsustamisel ka selle uue infoga arvestada.
Nii ei tähenda uuringu olemasolu automaatselt, et kõik küsimused on ammendavalt vastatud. Vajadusel tuleb uuringuid täiendada ja eksperthinnanguid täpsustada. Vastavalt korrale on eriplaneeringu detailne lahendus ja KSH aruanne esitatud kahel korral Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. 2025. aastal Keskkonnaamet kooskõlastust ei andnud ning dokumente täiendati. Tänaseks on Keskkonnaamet nii planeeringu kui ka KSH aruande kooskõlastanud. Planeering on saadetud ka Maa- ja Ruumiametile ülevaatamiseks. Vallavalitsuse hinnangul tagavad pädevate riigiasutuste kontroll ja kooskõlastus menetluses piisava sõltumatu hinnangu. Seetõttu ei pea vallavalitsus praeguses etapis vajalikuks tellida KSH-le ja selle aluseks olevatele uuringutele täiendavat sõltumatut ekspertiisi.
3. Millistel tingimustel oleks Vatla tuulepargi rajamine teie hinnangul vastuvõetav ning millised asjaolud peaksid viima planeeringu muutmise või arendusest loobumiseni?
MTÜ Neljakandi Selts
Park oleks vastuvõetav, kui mõju kodudele ja loodusele on piisavalt vähendatud ning piirkonnale tagatud selgete kokkulepetega õiglane ja pikaajaline kasu, mis on vastavuses arenduse mastaapsusega. Asukoha sobivust määravad küsimused tuleb lahendada enne planeeringu kehtestamist.
Kaasamine ei saa piirduda elanike ärakuulamisega. Peab olema näha, mida meie ettepanekute põhjal muudeti ja miks osa ettepanekuid tagasi lükati. Enne otsustamist tuleb küsida elanike arvamust ja hinnata põhjalikult piirkonna sotsiaal-majanduslikke mõjusid. Peame vajalikuks uuringujärelduste sõltumatut kontrolli. Planeeringuotsuse põhjendamise eest vastutab vald, mitte arendaja ega uuringute koostajad.
Vald on viidanud pingelisele eelarveseisule ja tuulikutasust loodetavale tulule. Valla eelarveprobleeme ei saa lahendada ebaproportsionaalselt Vatla piirkonna elanike ja meie elukeskkonna arvelt, lastes piirkonna muuta tööstusmaastikuks. Seni pole vald veenvalt põhjendanud, kuidas on tasakaalustatud majanduslik kasu, kohalike huvid ja looduskaitse.
Selge peab olema ka vastutus häiringute ja võimaliku kahju eest. Kui mõju ei saa piisavalt vähendada, tuleb planeeringut muuta või arendusest loobuda.
Evecon
Karl-Joonatan Kvell, tegevjuht
Tuulepargi rajamise eeldus on, et see vastab kõigile planeeringu ja KSH nõuetele. Sama oluliseks peame, et pargil oleks võimalikult lai kohalik toetus, ja töötame selle nimel, et jõuda valla ja kogukonnaga kokkuleppele.
Nõuded on kohustuslikud. Kui modelleerimine või hilisem seire näitab, et müra, varjutuse või linnukaitse tingimusi rikutakse, tuleb tuulikute tööd piirata. Kui neid tingimusi täita ei saa, ei saa parki sellisel kujul rajada. Häiringute eest vastutab pargi omanik.
Kohalikku kompromissi oleme otsinud kogu planeeringu viie aasta jooksul nii korduvatel avalikel aruteludel, viimati 7. oktoobril 2026, kui ka kohtumistel piirkonna elanikega, ja need arutelud jätkuvad. Praegu oleme läbirääkimistes nii vallaga kui ka kohaliku MTÜ-ga, mis koondab mõjupiirkonna seltse. Kogukonnatoetuse täpsemad tingimused on veel kokku leppimata. Lahtised on nii piirkond, kuhu raha jaotatakse, seltsi aruandlus raha kasutamise kohta kui ka see, milliste osapoolte vahel leping sõlmitakse. Kokkulepped sõlmime kirjalikult ning meie põhimõte on, et võetud kohustused lähevad üle igale järgmisele pargi omanikule.
Kohaliku kasu loomisse panustab ka riik, mida näitab ilmekalt tuulehoo preemia. Leiame, et kohaliku kompromissi saavutamiseks võib olla vaja suunata need riigilt saadavad lisavahendid eeskätt mõjupiirkonna elu parandamiseks.
Samal ajal on uut tootmisvõimsust selgelt vaja - piirkonnas on elektritootmise defitsiit ja Eesti vajab juurde taastuvenergiat. Kohapeal toodetud elekter loob eelduse ka uue ettevõtluse tekkeks. Usume, et 14 tuulikuga lahendus on tasakaalustatud kompromiss, mis arvestab nii elanike ja looduse kui ka energiavajadusega.
Kui menetlused kulgevad plaanipäraselt, võib ehitus alata 2027. ja park valmida 2029. aastal.
Liisa Oberschneider
Tuulepargi rajamine on omavahel seotud ka andmesidekeskuse rajamisega ning nende kahe projekti koosmõju, sealhulgas vajaliku lisataristu ehitamine, võib muuta Lääneranna looduskeskkonda ja visuaalset ilmet jäädavalt. Seetõttu peab enne mistahes otsust hindama tervikmõju loodusele, elukeskkonnale ja kohalikele elanikele, mitte käsitlema neid projekte eraldiseisvalt. Arvestades kaitsealuste liikide esinemist, sh mitme I kategooria kaitsealuse liigi esinemist, elupaikade säilitamise vajadust, võimalikke pöördumatuid häiringuid ja uuringuandmete ebakindlust, ei ole tuulepargi rajamise sobivus sellele alale piisavalt tõendatud. Ala nr 3 ja 3b tuulepargi arendamisest tuleks loobuda kuna teostatud uuringutega ei ole suudetud tõestada, et kavandatav tegevus ei kahjusta kaitsealuste linnuliikide elupaiku, liikumiskoridore ega nende populatsioonide säilimist.
Lääneranna vald
Tarvi Sits ja Silvia Lotman
Tuuleparkide planeeringut on menetlenud kolm erinevat vallavolikogu koosseisu ja praeguseks oleme jõudnud protsessi lõppjärku. Seetõttu peaksid planeeringust loobumiseks või põhimõtteliseks kannapöördeks olema väga kaalukad põhjused. Avaliku sektori otsused peavad olema järjepidevad ja võimalikult ennustatavad.
Vald ei otsusta planeeringu nõuetele vastavuse üle üksi. Menetlust ja uuringuid hindavad oma pädevuse piires riiklikud ametiasutused. Vallal ei ole põhjust selles ekspertiisis kahelda. Kui pädev ametiasutus leiab, et mõni oluline mõju on jäänud piisavalt hindamata või menetluses on tehtud oluline viga, tuleb seda arvestada ning vajadusel uuringuid täiendada või planeeringut muuta.
Samas on vallal võimalus ja kohustus tagada seda, et arendused tooksid ka kohalikul tasandil kaasa mitte ainult mõjude kompensatsiooni, vaid ka mingi reaalse tulu. Seetõttu sõltub kindlasti tuulepargi rajamine arendajaga peetavatest läbirääkimistest ja sobiva kohaliku kasu paketini jõudmist.
ÜLEVAADE
Vatla tuulepargi planeering lühidalt
Asukoht
Vatla, Kiska ja Paatsalu küla territoorium.
Planeeringuala suurus
Ligikaudu 420 hektarit.
Kavandatavad tuulikud
Kuni 14.
Menetluse käik
Eriplaneeringu I etapis tehakse asukoha eelvalik, II etapis koostatakse detailne lahendus.
- 14.05.2020
Menetluse algus
Lääneranna Vallavolikogu algatas tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu 14. mail 2020.
- 04.05.2023
Asukoha eelvaliku vastuvõtmine – ala 3 (I etapp)
Lääneranna Vallavolikogu võttis otsusega nr 106 vastu eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande ala nr 3 osas.
Ava volikogu otsus nr 106 - 10.10.2024
Asukoha eelvaliku vastuvõtmine – ala 3b (I etapp)
Lääneranna Vallavolikogu võttis otsusega nr 199 vastu eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande ala nr 3b osas.
Ava volikogu otsus nr 199 - 30.07.–30.08.2026
Detailse lahenduse avalik väljapanek
Detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik väljapanek toimus 30. juulist 30. augustini 2026.
- 07.10.2026
Avaliku väljapaneku tulemuste arutelud toimusid 7. oktoobril 2026.
- 26.10.2026
Vald avaldas avaliku väljapaneku tulemuste teate.
Loe avaliku väljapaneku tulemuste teadet
Edasine menetlus
Detailne lahendus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne jt planeeringu materjalid on esitatud Maa- ja Ruumiametile heakskiitmiseks.
Planeeringu kehtestamise otsus on veel ees.
Dokumendid ja kaart
Planeeringu ja uuringutega saab tutvuda Lääneranna valla veebilehel ning dokumendiregistris. Tuulikute kavandatavaid asukohti saab vaadata avalikus kaardirakenduses.
1. Planeeringu ja uuringute dokumendid
Sisaldab detailset planeeringulahendust, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet, kooskõlastusi ja avaliku väljapaneku arvamusi.
Ava detailse planeeringu ja KSH aruande dokumendidadr.novian.ee2. Planeeringu kaardirakendus
Kõige parem võimalus tutvuda planeeringuala, tuulikute asukohtade ja muu ruumilise infoga.
Vaata tuulikute kavandatavaid asukohti kaardildge.ee3. Valla eriplaneeringute koondleht
Koondab menetluse ajaloo, planeeringudokumendid ja avaliku väljapaneku tulemused.
Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringudlaanerannavald.ee





