Virtsus avati täna, 4. novembril uus tuletorn, mis asendab tänavu kevadel lammutatud 1951. aastal ehitatud navigatsioonirajatist. Uus 27,1 meetri kõrgune tuletorn on esimene taasiseseisvunud Eestis ehitatud raudbetoonist tuletorn.
Uue tuletorni ehitas Hoogla Ehitus OÜ. Ehitustööde maksumus oli ligi 400 000 eurot. Rajatise tellijaks oli Transpordiamet.
Tuletornide ajalugu ulatub Virtsus 160 aasta taha
Virtsu tuletorni ajalugu ulatub 1866. aastasse, mil alustas tööd piirkonna esimene tuletorn. Aastakümnete jooksul on samas asukohas olnud mitu erinevat tuletorni. Varasemad rajatised on hävinud nii esimese kui ka teise maailmasõja käigus ning neid on korduvalt asendatud uutega.
Viimane, 1951. aastal valminud tuletorn oli aastatega tugevalt amortiseerunud. Transpordiameti tellitud tehniline ekspertiis näitas, et torni konstruktsioonide seisukord ei võimaldanud selle ohutut kasutamist ega taastamist. Seetõttu otsustati rajada vana torni asemele uus navigatsioonimärk. Vana tuletorn varistati tänavu 29. mail Transpordiameti ja Kaitseliidu koostöös.
Virtsus on aastakümnete jooksul rajatud kokku kuus tuletorni. Transpordiameti sõnul arvestati uue tuletorni projekteerimisel ka kohaliku kogukonna huvidega ning uus rajatis ehitati varasemaga võimalikult sarnasest materjalist.
Uue tuletorni tehnilised andmed
Uus tuletorn on 27,1 meetrit kõrge, arvestatuna aluspinnast. Selle aluspind asub 3,2 meetrit merepinnast ning tule kõrgus merepinnast on 24,6 meetrit. Tuletornis kasutatakse valget tuld.
Torn on varustatud trepiga, mis viib selle tippu. Tuletorni projekteerimisel ja ehitamisel arvestati võimalusega avada see tulevikus ka külastajatele. Selleks on aga vaja erinevate osapoolte koostööd ja kokkuleppeid. Üheks lahendamist vajavaks küsimuseks on ligipääs üle eramaa.
Uue tuletorni valmimine tähistab järjekordset etappi Virtsu pika ajalooga meremärkide loos. Tuletorni peamine ülesanne on jätkuvalt aidata meresõitjatel Suure väina laevateel orienteeruda ja tagada ohutum laevaliiklus.
Loe lisaks:
