Kaja Lotman
Tänavu möödus 150 aastat Lihula vabatahtliku tuletõrjeseltsi asutamisest. Seltsi loomisele eelnes 1875. aastal Lihulas puhkenud suur tulekahju, milles hävines 15 maja. See pani kohalikke majaomanikke otsima võimalusi, kuidas tuleõnnetustele paremini vastu astuda. Kahe aasta jooksul koguti raha, soetati esimesed tuletõrjepritsid ning 19. augustil 1876 asutati Lihula vabatahtlik tuletõrjeselts.
Tuletõrje tegevuse algusest Lihulas
14. detsembril 1877. aastal kirjutab Postimees Lihulast: „..9. Mail 1875 möllas tulekukk Lihulas ja põrutas l5 maja tuha hunnikusse. Peale selle palus Lihula lossi renthärra von Grünewald Lihula linna majaomanikusid kokku ja ühel meelel wõeti ette priitahtliku tulekustutajate seltsi asutada. Ühe rahakorjamise ringkirja läbi tuli Lihulast ja tema lossist 396 rubla kokku, kelle eest kaks wee pritsi osteti, aga asi nihkus weel kuni 19. Augustini 1876 kus tõeste selts asutati.”
Selts oli suurel Tsaari-Venemaal esimesi selletaolisi. Esimeseks ja pikaajaliseks peameheks sai Lihula apteeker Gustav Nörmann, kes tegeles ka paljude teiste vajalike tegevustega väikeses alevikus, oskas edukalt korraldada seltsi tööd, nii et leiti kiiresti toetajaid ja koguti pidevalt vajalikke rahasummasid, osteti varustust, korraldati koolitusi ja ehitati seltsile maja. Asutajaliikmeid oli 38 ja mõne aja pärast olid osakonnad ka kaugemates külades: Alakülas, Kirikukülas, Pariveres ja Tuudi Liival.
Seega möödus selle aasta augustis Lihula vabatahtliku tuletõrje algusest tervelt 150 aastat.
Kes olid Lihula vabatahtliku tuletõrje loojad ja seltsi asutajad?
Walter Johann von Gruenewald sündis 28. juunil 1843 Võnnus (tänapäeva Cēsises) ja suri 31. oktoobril 1922. Ta oli Eestimaa rüütelkonna maanõuniku ja kreisisaadiku Alexander von Gruenewaldi poeg. Õppis Tartu Ülikoolis ja kuulus korporatsiooni Estonia. 1874. aastal abiellus Audru mõisast pärit Helene Bertha Johanna von Pilar von Pilchauga. Walter Johannist sai Lihula mõisavalitseja ja pere asus elama Lihula mõisa. Lihulas sündis neil kuus last. 1886. aastal päris ta oma isalt Esna mõisa ja pere lahkus Lihulast.
Gustav Christian Nörmann sündis 1. septembril 1849 Pärnus, lõpetas Pärnu Progümnaasiumi ja oli 1871. aastast Lihula apteegis apteegiabilisena tööl ning omandas proviisori elukutse Tartu Ülikoolis 1886. aastal.
1876–1888 töötas Lihula apteegi juhatajana ja oli apteeker ka Haapsalus ja Muhu saarel. Lisaks oli ta 1877–1886 Lihula Telegraafi-abijaama juhataja ja Lihula Vabatahtliku Tuletõrjeseltsi peamees. Tema tegevust hinnati väga kõrgelt ja ta sai mitmeid aumärke ja ordeneid. Gustav Nörmann suri 26. detsembril 1918 ja on maetud Lihula vanale kalmistule.
