Lääneranna vald on tuntud oma mitmekesise looduse, ajalooliste maastike ja rikkaliku pärandi poolest. Metsade, ranniku, külade ja vanade kultuurmaastike keskel leidub ka paiku, mida meie esivanemad on pidanud pühaks. Käimasolev rahvusvaheline Hiite kuvavõistlus kutsub neid paiku üles otsima, külastama ja jäädvustama.
Võistlus on hea võimalus vaadata oma kodukanti värske pilguga ning uurida, milliseid looduslikke pühapaiku on Lääneranna piirkonnas kaardistatud. Pühapaik ei pea olema tingimata suur ja tuntud hiis: selleks võivad olla ka üksik püha puu või kivi, allikas, mägi, org, saar, koobas või veekogu.
Looduslikud pühapaigad on kohad, mida juba meie esivanemad on pidanud eriliseks ja pühaks. Nendega võivad olla seotud vanad uskumused, kombed ja pärimuslood. Pühapaikadeks peetakse ka vanade matusekommetega seotud ristipuid ning lasteõnnega seotud liu- ja titekive.
Eestis on seni kaardistatud ligikaudu 2600 looduslikku pühapaika, neist enam kui 150 asuvad Pärnumaal. Hiite kuvavõistluse eesmärk on aidata neid paiku väärtustada ning dokumenteerida nende seisundit ja muutusi. Võistlus kutsub inimesi pühapaiku külastama, nende üksikasju märkama ja oma tähelepanekuid jäädvustama.
Alusta oma kodukandist
Võistlusel osalemiseks tasub esmalt uurida, milliseid looduslikke pühapaiku on kodukohas kaardistatud. Selleks saab kasutada Maa- ja Ruumiameti looduslike pühapaikade kaarti.
Lääneranna kandist võib näiteks leida Salevere Salumäe Silmaallika, mida peetakse muistseks pühaks allikaks ning mille vett on pärimuse järgi peetud ravitoimeliseks, eriti silmahaiguste puhul.
Meie valla pärandmaastikel leidub aga veel palju kohti, mille lugusid tasub uurida. Näiteks on Lääneranna Teatajas varem tutvustatud Ridase külas asuvat Jaagu-Mihkli hiidrahnu, mida tuntakse ka Massu Suurkivi ja Ridase hiiekivina.
Võistluse korraldajad soovitavad enne pühapaika minekut võimalusel selle kohta eeltööd teha. Nii võib kohapeal märgata rohkem; lisaks maastiku üldvaatele näiteks üksikut puud, kivi või allikat, iseloomulikke detaile, annikohti, tavadega seotud jälgi või paiga looduskaitselisi väärtusi.
Oodatud on nii fotod kui ka lühivideod
Hiite kuvavõistlusele võib esitada fotosid Eestist ja mujalt maailmast. Lisaks fotodele on tänavu võimalik võistlusele saata ka kuni pooleteise minuti pikkuseid lühivideoid.
Fotode ja videote üleslaadimine on avatud kuni 15. oktoobrini 2026.
Võistluse peaauhind on 1000 eurot.
Lisaks antakse välja 300-eurone hõimurahvaste auhind ja 300-eurone Soome pühapaiga auhind ning kuni 16-aastaste osalejate parimat tööd tunnustatakse 200-eurose auhinnaga. Samuti jagatakse mitmeid temaatilisi eriauhindu, näiteks hiie, püha puu, kivi, veekogu, annide ja pärimusega seotud tööde eest.
Võistlustööd muutuvad avalikuks pärast võistluse lõppu ning võitjaid tunnustatakse 28. novembril 2026 Tartus.
Kuidas osaleda?
1. Leia pühapaik.
Uuri looduslike pühapaikade kaardilt, milliseid paiku on sinu kodukohas või selle läheduses kaardistatud.
2. Külasta ja jäädvusta.
Pildista paiga üldvaateid, üksikuid loodusobjekte ja iseloomulikke detaile. Samast paigast võib teha mitu erinevat ülesvõtet.
3. Laadi oma töö võistlusele.
Tutvu eeskirjaga ning esita oma fotod või videod Hiite kuvavõistluse veebilehel.
Hiite kuvavõistluse info ja tööde esitamine: Hiite kuvavõistlus 2026
Looduslike pühapaikade otsimine võib olla hea põhjus võtta ette jalutuskäik oma kodukandis, uurida vanu lugusid ning vaadata tuttavaid paiku uue pilguga. Mõni vana puu, kivi või allikas, millest iga päev mööda sõidetakse, võib peita endas sajanditepikkust pärandit.
Võistlust korraldab Hiite Maja sihtasutus, mis on Hiite kuvavõistlust korraldanud alates 2008. aastast. Rahvusvaheliseks muutus võistlus 2016. aastal.
Päisepilt: Jaagu-Mihkli hiidrahn (2024). / Foto: Atmar Lobja
