Lääneranna valla maakondlik kuuluvus on taas tõusnud avaliku arutelu teemaks. Rahvaalgatus.ee keskkonnas on algatatud ettepanek korraldada ametlik rahvaküsitlus, et selgitada välja, kas valla elanikud eelistavad kuuluda Lääne või Pärnu maakonda ning kas senine maakondlik kuuluvus vastab elanike enamuse soovile.
Küsimus puudutab 2017. aasta haldusreformi käigus moodustatud Lääneranna valda, mis ühendab endiste Hanila, Lihula, Koonga ja Varbla valdade territooriumid. Haldusreformi tulemusena liideti uus omavalitsus Pärnu maakonnaga. Samas on osa tänasest vallast ajalooliselt kuulunud Läänemaa koosseisu, mistõttu on maakondliku kuuluvuse teema püsinud aeg-ajalt avalikus arutelus ka pärast valla moodustamist.
Rahvaalgatuse esitajad leiavad, et nii põhimõttelises küsimuses tuleks küsida elanike arvamust ametliku rahvaküsitluse kaudu. Teiste hinnangul vajab teema põhjalikku kaalumist ning enne võimalike otsuste tegemist tuleb arvestada nii valla erinevate piirkondade vaateid, seniseid arenguprotsesse kui ka küsimust, milline praktiline mõju maakondlikul kuuluvusel tänapäeval üldse on.
Vallavolikogu esimehe Silvia Lotmani hinnangul on oluline, et avalikus arutelus oleksid esindatud erinevad vaated. Seetõttu avaldab Lääneranna Teataja kaks arvamusartiklit: ühe rahvaalgatuse algatajalt ning teise alternatiivset seisukohta esindavalt volikogu- ja kogukonnaliikmelt.
Ka vallavanem Tarvi Sits on rõhutanud, et tegemist on põhimõttelise küsimusega, mille suhtes leidub vallas erinevaid arvamusi. Tema hinnangul ei olnud maakondlik kuuluvus viimaste kohalike valimiste keskne teema ning enne võimalike otsuste tegemist tuleks põhjalikult kaaluda, kas ja millisel viisil elanike arvamust välja selgitada.
Lääneranna Teataja avaldab järgnevalt kaks arvamusartiklit
Esimeses põhjendab rahvaalgatuse algataja Kristjan Korsten, miks peaks tema hinnangul korraldama maakondliku kuuluvuse küsimuses rahvaküsitluse. Teises avab volikogu liige Andres Hirvela põhjuseid, miks tema hinnangul tuleks sellesse ettepanekusse suhtuda ettevaatlikult.
Artiklid avaldatakse muutmata kujul ja autorite seisukohtadena ning ei väljenda Lääneranna valla ega Lääneranna Teataja ametlikku seisukohta.
Kes kardab demokraatiat?
Kristjan Korsten
Rahvaalgatuse algataja, talupidaja
Minu algatuse eesmärk on korraldada ametlik rahvaküsitlus, et selgitada välja, kas meie valla elanike enamus soovib kuuluda Lääne või Pärnu maakonda, ning viia valla maakondlik kuuluvus elanike enamuse eelistusega vastavaks, kui see seda ei ole. Põhimõttelisi küsimusi on õige lahendada referendumiga ning see on demokraatlikes ühiskondades tavaline praktika.
Praegu on rahvaküsitluseks õige hetk, sest:
- Läänerandlased ei ole kunagi saanud valida, kumba maakonda nad kuuluda soovivad,
- Hiljutised valimised võitis valimisliit “Terve vald”, mille keskne tees on inimeste kuulamine, nendega konsulteerimine ja arvestamine. Sellisele vallavalitsemisele on saadud tugev rahva mandaat.
See teema on muidugi ebamugav. Koongast kostub pahameel. Kas see on aga põhjendatud või on tegemist pahameelega privileegi kaotamise pärast? Objektiivselt ei ole Koonga kuulumine Lääne maakonda ju kuidagi imelikum kui Lihula kuulumine Pärnu maakonda.
Veebruaris korraldatud üle 300 osalejaga mitteametlik küsitlus näitas, et 70% läänerandlastest soovib kuuluda Lääne maakonda. Kui see on tõsi, ei vasta praegune olukord elanike enamuse soovile. Kas see on tõsi, saame selgitada rahvaküsitlusega.
Mina arvan, et Lääne maakonnas oleks Lääneranna valla hääl palju mõjukam. Lisaks minu arvamusele on meie vallas veel u. 4300 hääleõiguslikku arvamust, nii Lääne kui Pärnu maakonna poolt, mida ei ole kunagi maakonnavalikul arvesse võetud. Teeme selle lõpuks ära! Praegu on õige aeg ja rahvaküsitlus on ainus ammendav viis see küsimus lahendada.
Või kardame me demokraatiat? Valimisliidule “Terve vald” on see proovikivi. Skeptiline vaatleja võiks ju küsida, kas demokraatiat ja rahva arvamust on neile vaja ainult siis, kui see toetab nende oma arvamust ja aitab taastada nende oma koole? Või peavad nad rahva arvamusest lugu päriselt ja küsivad seda siiralt ka siis, kui seda endale väga vaja ei olegi; kui algatus ja teema tulevad mujalt? Elame, näeme.
Rahvaküsitlusest Lääneranna vallas
Andres Hirvela
Lääneranna Vallavolikogu liige
Seoses rahvaküsitlusega on aktiivne vallakodanik Kristjan Korsten tõstnud üles teema Lääneranna valla maakondlikust kuuluvusest ja meenutab, et ajalooliselt on Lihula ja Soontagana kuulunud Lääne maakonda. Ajalooliselt see ongi nii, aga ainult ajalooliselt, sest sellest ajast on ikka väga palju vett merre voolanud ning vahetunud valitsusi ja võime üsna mitu korda. See protsess on kestnud sajandeid ja valikuid olnud nii vabatahtlikke kui ka sunniviisilisi. Ometi oleme jõudnud nendega tänapäeva ja kuskilt otsast ei paista, et just praegu midagi valesti oleks ning kiiret parandamist vajaks.
Esmalt olgu teadmiseks, et Lääneranna valla moodustamise ajal uuriti samuti rahva meelsust maakondliku kuuluvuse kohta ja üsna ülekaalukalt oldi Pärnumaa poolt (protsent oli 70-80 vahel) ja nii ka Vabariigi Valitsus otsustas. Ka oleme selle aja jooksul saanud tugevaks liikmeks Pärnumaa Omavalitsuste Liidus, mille kaudu on tehtud maakondlikud arengukavad, osaleme maakondlikus ühistegevuses ja ühistranspordi korraldamises, mis Eesti Vabariigis on maakonnapõhised. Need kõik on olnud pikad protsessid ja on üsna küsitav, kas tasub seda hakata lõhkuma ja teises maakonnas uuesti üles ehitama. Ka pole maakondliku kuuluvuse otsustaja vallavolikogu, vaid ikka Eesti Vabariigi Valitsus ja selleks oleks vaja veidi kaalukamaid argumente kui emotsionaalne hea tunne vallakodaniku südames.
Teiseks arvan ka, et rahvaküsitluse algatajale ainult näib, et enamuse Lääneranna valla elanike identiteet ja soov on kuuluda Lääne maakonda. Võin seda üsna kindlalt väita juba saadud kõnede pealt, et Koonga ja Varbla endiste valdade elanikel sellist soovi pole ja peale uudist meedias, küsid otse: kuhu nad hangudega tulema peavad? Esialgu on küsijad küll maha rahustatud, et meil on demokraatia ja küsida võib kõike aga tuleb tõdeda, et teema on hell. Veel tuleb selguse mõttes tõdeda, et valla terviklikkuse teema oli meil arutlusel ka enne valimisi, kui gümnaasiumi ehitamiseks laen maksimumini viidi ja koos sellega kadus teiste piirkondade arenguperspektiiv.
Kolmandaks tahaks välja tuua selle, et ega vallakodanikku maakondlik kuuluvus väga ei puudutagi, vaid see ongi emotsionaalne tunne. Kõik vajalikud riigi ja ka valla poolt pakutavad teenused on ammu kolinud internetti. Suuremad riigistruktuurid nagu politsei, kohtud jne on niigi regionaalsed, ehk siis mitme maakonna peale. Tuli juba valdade ühinedes välja, et kuigi ametiasju ajasid näiteks Lihula inimesed eelnevalt Haapsalus, siis suuremate ostude tegemiseks mindi Pärnu ja siit ka loogiline maakondlik kuuluvus.
Lõpetuseks tahaks öelda, et ega meie vald pole kaugeltki valmis ning teha on veel küll ja küll. Seega, kui mõistlik on praegu kasutada niigi nappe vahendeid ja aega selliste emotsionaalsete küsimuste lahendamiseks on kaheldav ja väga loodan, et volikogu kaalub kõiki aspekte hoolega.
