Üle Eesti toimus 8.–12. juunini kriisivalmiduse suurõppus ILVES 2026, mille eesmärk oli harjutada kriiside lahendamist, asutustevahelist koostööd ja juhtimist erinevates keerulistes olukordades. Riigikantselei eestvedamisel korraldatud õppusel osalesid riigiasutused, kohalikud omavalitsused, ettevõtted, vabatahtlikud ja kogukonnad üle Eesti. Õppusest kujunes üks Eesti suurimaid kriisiõppusi, milles lõi kaasa ligi 4000 inimest enam kui 150 organisatsioonist.
Lääneranna vallas oli õppuse keskseks sündmuseks Lihulas toimunud varingupäästeõppus, mille käigus harjutati nii päästetöid kui ka valla kriisijuhtimist, elanikkonnakaitset ja kriisikommunikatsiooni. Varasemalt teavitas vald avalikkust ka õppuse ettevalmistuste käigus toimuvast nn „kolemaja“ lammutamisest Lihulas.
Lääneranna valla elanikkonna kaitse spetsialisti Ragne Kalmeti sõnul algasid ettevalmistused õppuseks juba enam kui pool aastat tagasi. „Õppused sunnivad meid mõtlema olukordadele ja tegevustele, millele me igapäevaselt tähelepanu ei pööra, kuid mis on olulised, et kogukond ka kriisis toimima jääks.“
Tema sõnul aitab õppustel osalemine hinnata, kui valmis on omavalitsus kriisiolukordades tegutsema ning milliseid lahendusi tuleb veel arendada. Samuti rõhutas ta, et kriisivalmidus ei ole ainult ametiasutuste ülesanne. „Oluline on, et iga kogukonna liige teab, kuidas ja kuhu varjuda ning mis võiks tal kodustes kriisivarudes olemas olla.“
Õppuse käigus said väärtusliku kogemuse ka valla sotsiaalosakonna töötajad, kelle ülesandeks oli toetada stsenaariumi järgi koduta jäänud inimesi. Psühholoogilise toe pakkumisel osalesid ka koguduste esindajad, mis peegeldab kriisiolukordades ka laiemat koostööd kogukonna ja kirikute vahel.
Lääneranna vallavanema Tarvi Sitsi sõnul võimaldas õppus harjutada väga erinevaid tegevusi alates kriisikommunikatsioonist kuni kannatanute abistamiseni. „Ükski tegelik kriis ei ole sama, mida õppusel harjutatakse, kuid kogemus ja läbiharjutamine aitab vajadusel kriisidega toime tulla.“
Õppuse jooksul kogunes valla kriisikomisjon, avati kerksuskeskus, harjutati koostööd operatiivstaabis ning testiti alternatiivseid sidevõimalusi, sealhulgas Starlinki kasutamist. Samuti harjutati sularaha transporti olukorras, kus tavapärased makselahendused võivad olla häiritud. Selliseid tegevusi harjutati üle Eesti ka teistes omavalitsustes.
Abivallavanem Henrik Raave vastutas õppusel kriisikommunikatsiooni eest. Tema sõnul oli üheks oluliseks õpikohaks valeinfo ja kuulujuttude leviku mõju kriisiolukorras. „Peamine, mida reaalselt kriisiks kaasa võtta, on see, et eelkõige tuleb usaldada ametlikku infot ja jälgida lehte kriis.ee.“
Õppuse järel saab Lääneranna vald kinnitada, et kriisikomisjon suudab kiiresti koguneda ja otsuseid teha, koostöö päästjate, politsei, kiirabi ning riigiasutustega toimib ning kogukonnad ja vabatahtlikud on valmis inimesi toetama. Samas tõi õppus välja ka arengukohti: elanike teavitamine peab olema veelgi kiirem ja selgem, kerksuskeskuste valmisolekut tuleb edasi arendada ning alternatiivsete sidekanalite kasutamist rohkem harjutada.
ILVES 2026 näitas, et kriisideks valmistumine ei tähenda ainult ametkondade tööd, vaid terve kogukonna valmisolekut. Mida rohkem on olukordi läbi harjutatud, seda paremini suudame päriselus ootamatustega toime tulla.
Lääneranna vald tänab kõiki õppusel osalenud ametnikke, päästjaid, politseinikke, tervishoiutöötajaid, vabatahtlikke, kogudusi, ettevõtteid ja kogukonnaliikmeid ning kohalikke elanikke mõistva suhtumise eest.
