Katrin Koppel
Kliimaministeeriumi olmejäätmete valdkonna juht
Annes Naan
Lääneranna valla keskkonnaspetsialist
Mida paremini jäätmeid liigiti kogume, seda väiksem on prügiarve. Alates 1. juulist 2026 muutub see vahe eriti selgelt tuntavaks. Muutub segaolmejäätmete hinnastamine, kuid sellega ei kaasne paratamatu hinnatõus – iga majapidamine saab liigiti kogumisega ise panustada sellesse, et jäätmearve püsiks võimalikult väike. Kes sorteerib, maksab vähem.
Keskmiselt tuleb segaolmejäätmete konteinerisse pandud biojäätmete ja pakendijäätmete eest tasuda neli kuni viis korda rohkem kui siis, kui need oleksid liigiti kogutud. Paraku leidub segaolmejäätmete hulgas sageli just palju pakendi- ja biojäätmeid.
Ühes majapidamises tekkivatest jäätmetest moodustavad segaolmejäätmed tegelikult vaid umbes viiendiku. Umbes sama palju tekib biojäätmeid ning veelgi suurema osa moodustavad plast-, metall-, klaas-, papp- ja paberpakendid, millest on võimalik valmistada uusi materjale ja tooteid, kui need kogutakse eraldi. Kui panna kõik jäätmed segaolmejäätmete konteinerisse, läheb väärtuslik materjal hoopis põletusahju või ladestamisele ning raisku. Jäätmereform aitab sellist olukorda muuta, sest liigiti kogumine hakkab senisest enam ära tasuma ja muutub mugavamaks.
Kuidas saab praegu pakendeid üle anda?
Praegu on Lääneranna vallas pakendite üleandmine korraldatud kahel peamisel viisil: avalike kogumiskonteinerite kaudu ning soovi korral kodu juurest tellitava pakendiveoga. Viimase kasutamiseks tuleb elanikel pöörduda teenusepakkuja Ragn-Sells AS-i poole e-posti aadressil info@ragnsells.ee.
Samas on lähiaastatel oodata muudatusi.
Uue jäätmeveoperioodi hankelepingu sõlmimisel 2027. aastal muutub pakendijäätmete kogumine korraldatud jäätmeveo osana kõigile kohustuslikuks, muutes süsteemi senisest ühtsemaks ja mugavamaks.
Milliseid muudatusi toob jäätmereform?
Kohaliku omavalitsuse ülesanne on korraldada jäätmete kogumine nii, et vajalikud konteinerid oleksid kodule lähemal ja jäätmete üleandmine inimestele lihtsam.
Kortermajade juures on edaspidi üldjuhul neli konteinerit: segaolmejäätmetele, biojäätmetele, paberile ja kartongile ning plast- ja metallpakenditele.
Klaaspakendite kogumine toimub ka edaspidi avalike kogumiskonteinerite kaudu või saab jäätmevaldaja soovi korral kasutada eraldi klaaspakendi konteinerit.
Eramajade juurde tuleb vähem konteinereid. Biojäätmeid võib jätkuvalt ise kompostida. Pakendite üleandmiseks võib kasutada nii konteinerit kui ka pakendikotti. Mõnes piirkonnas jäävad alles ka avalikud pakendikonteinerid. Seal, kus majad paiknevad lähestikku, võib mõistlik lahendus olla ühine konteiner mitme majapidamise peale.
Lääneranna vallas ei maksa jäätmevaldaja plast- ja metallpakendite ega ka papp- ja paberpakendite konteineri või jäätmekoti tühjendamise eest sentigi – nende jäätmeliikide kogumine toimub tasuta.
Jäätmereformiga kaasneb ka muudatus jäätmeveo sagedustes. Linnades ja alevikes ei pea segaolmejäätmete konteinerit enam tühjendama vähemalt kord kuus, vaid seda võib teha ka kord kvartalis. Biojäätmete vedu peab jätkuvalt toimuma vähemalt kord kuus juhul, kui biojäätmeid kohapeal ei kompostita. Pakendi- ja segaolmejäätmete vedu võib kõikjal toimuda ka kord kvartalis.
See aitab vältida olukorda, kus jäätmevedaja peab tühjendama pooltühje konteinereid, ning annab võimaluse valida just oma majapidamise vajadustele sobiva lahenduse.
Jäätmeveo teenustasu sõltub jäätmeliigist, mahuti suurusest ja veosagedusest.
Kuidas hoida jäätmearve võimalikult väike?
Selleks, et mitte asjatult prügiveo eest maksta, soovitame:
- koguda segaolmejäätmed, pakendijäätmed ja biojäätmed eraldi;
- valida iga jäätmeliigi jaoks õige suurusega konteiner või jäätmekott;
- kui veopäevaks ei ole konteiner veel täis, kaaluda veosageduse vähendamist või väiksema konteineri või jäätmekoti kasutamist.
Suurjäätmete (mööbel ja selle osad, vaibad, jalgrattad, lapsevankrid, turvatoolid ja -hällid, suured mänguasjad, spordivahendid jms) äraveo puhul tasub silmas pidada, et neli korda aastas – märtsi-, juuli-, septembri- ja detsembrikuu teisel nädalal – toimub Lääneranna vallas suurjäätmete äravedu jäätmetekkekohast ehk kinnistult.
Teenuse hind ühe kuupmeetri kohta on alates 1. juulist 2026 7,76 eurot, mis on mitukümmend korda soodsam kui jäätmejaama viimine, kus hind on 195,67 eurot kuupmeetri kohta.
Igal juhul tasub meil kõigil oma harjumused üle vaadata: kas kõik, mida saab liigiti koguda, jõuab ikka õigesse kohta?
Jäätmete sorteerimisel on abiks ka riiklik olmejäätmete liigiti kogumise juhend, mille leiab Kliimaministeeriumi veebilehelt.
