Laste hambaarst: kaaries on kodus ravitav haigus

Piret Jänes
Lastestomatoloog

Küllap soovib iga lapsevanem, et tema lapsel oleksid terved ja ilusad hambad. Vanematel on seejuures võtmeroll, sest just kodune suuhügieen ja toitumisharjumused määravad ära, kas kaariese saab kontrolli alla või mitte. „Kaaries on kodus ravitav haigus,“ sõnab laste hambaarst dr Piret Jänes.

Dr Jänese sõnul on lapsevanemate roll ja vastutus lapse hea suutervise osas väga suur, sest hammaste tervis saab alguse juba ajal, mil beebi on veel ema kõhus. Nimelt mõjutavad ema rasedusaegsed tervisevalikud tulevasi hambaid üsna otseselt. Näiteks kui ema armastab väga magusat, õpib laps juba emaüsas ära magusa maitse, kuna puutub sellega kokku lootevee kaudu. Suure tõenäosusega armastab ka tema tulevikus väga maiustamist.

„Lapse hambaid mõjutab see, kui tervislikult ema toitub – kas ta saab piisavalt vitamiine ja mineraale, mis on olulised lapse hambaalgete arenemisel,“ räägib dr Jänes. „14-16. rasedusnädalal hakkavad arenema piimahambad. Jäävate lõikehammaste ja esimeste purihammaste alged moodustuvad aga juba 6. raseduskuul ning päris raseduse lõpus algab nende kogu eluks jäävate hammaste mineraliseerumine.“

Tulevane ema peaks dr Jänese sõnul kindlasti hoolitsema oma suuhügieeni ning hammaste tervise eest ja kasutama võimalust Tervisekassa toel hambaravi saada. Ta toob välja, et rasedatel tõuseb suu ja hambahaiguste risk ning sageli on mureks igemete veritsus. Kui emal on lapseootuse ajal igemepõletik, siis uuringute järgi esineb suurem tõenäosus lapse enneaegsuseks ja madalaks sünnikaaluks. Lisaks on ka näidatud, et ema kõrge stressihormooni (kortisooli) tase raseduse ajal ning tulevase lapse hammaste ja suu tervis on omavahel seoses.

„Kui raseduse aeg on emale stressirohke ja esineb tervisemuresid (rauapuudus, D-vitamiini ja kaltsiumi puudust, rasedusaegne diabeet), siis mõjutab see lapse hammaste emaili arengut, mis omakorda tähendab, et tema hambad on kaariese suhtes vastuvõtlikumad ja võivad hakata kergemini lagunema,“ räägib dr Jänes. „Mures ja äreval emal on sageli rahutu laps, kes võib vajada rohkem rahustavaid tegevusi nagu luti või pöidla imemine. Need halvad harjumused aga võivad viia hilisemate hambumusanomaaliate tekkeni.“

 

Esimest korda lapsega hambaarstile

Üsna tihti näeb hambaarst olukorda, et väikelapsega tullakse hambaarstile alles siis, kui hammastega on juba mingi mure. „Ideaalis võiksid lapsevanemad imiku ja väikelapse suutervise ja hambahaiguste ennetamise võtete osas olla nõustatud juba enne lapse päris esimest hambaravivisiiti. Tervisekassa poolt on ette nähtud hambaravihüvitis ka alla üheaastase lapse emadele. Sel visiidil peaks ema enda hambaarst tegema esmase nõustamise ka lapse suutervise osas. Minu unistus on, et tulevikus on Eestis iseenesestmõistetav, et laste hambaarsti töö juurde käivad suu- ja hambahaiguste ennetamise konsultatsioonid juba kõhubeebide ja imikute vanematele,“ sõnab hambaarst.

Lapse endaga võiks hambaarstile esimest korda tulla siis, kui ta juba asjadest veidi aru saab ja on valmis arstiga koostööd tegema. Näiteks 2,5–3-aastasele saab tutvustada hambaarsti töövahendeid ja võib-olla ka tema hammastele pilgu peale heita. Esimesel visiidil ei peaks kindlasti olema eesmärk hambaid ravida.

 

Hambapesu alates esimese hamba ilmumisest

Hambaarsti sõnul on väga oluline alustada lapse hammaste pesemist ajast, mil suhu tuleb esimene piimahammas ehk tavaliselt umbes 6-kuuselt. Seda tehakse hommikul ja õhtul alguses mehaaniliselt harjates, kuid alates 1,5. eluaastast on soovitatav hakata kasutama fluoriidiga hambapastat. Alguses on pasta kogus riisiterasuurune, alates kolmandast eluaastast aga juba hernetera mõõdus. Lapse hambaid peseb lapsevanem.

Mõnikord võib kuulda suhtumist, et piimahambad ei vaja hoolt, kuna tulevad ju nagunii ära. „Kindlasti tuleb hoolitseda piimahammaste eest ja mitte neid alahinnata. Kui piimahambad on katki, siis suure tõenäosusega saavad kaariese kahjustuse ka jäävhambad,“ sõnab dr Jänes. „Lisaks võivad lagunenud hambad mõjutada seda, kuidas laps süüa saab. Katkiste hammastega pole võimalik toitu korralikult närida ega sellest toitaineid kätte saada, mis omakorda mõjutab seedetrakti arengut. Kui piimahambad on lagunemise tõttu varakult eemaldatud, võib see mõjutada kõne arengut ja lõualuude kasvu. Laps võib edaspidi vajada kulukat ja pikaajalist ortodontilist ravi. Samuti võivad puuduvad või katkised hambad mõjutada lapse enesehinnangut.“

Dr Jänes rõhutab, et tervete jäävhammaste tuleku eelduseks on see, et väikelapseeas on suuhügieeni ja toitumise osas olnud kõik korras. „Toitumise koha pealt on näiteks oluline, et laps sööks sellist toitu, mis nõuab närimist. Ehk kui tal on hambad suus, siis peaks imemise funktsioon asenduma mälumisega. Nõnda saavad tööd mälumislihased, lõualuud arenevad normaalselt ja tulevastel jäävhammastel on lõikumiseks ruumi. Kui laps istub ise, siis peaks ta jooma tassist, mitte lutipudelist või nokatassist.“

 

Koolilapse hambad

Kooli minnes muutub lapse elus päris palju: ta saab juurde rohkem iseseisvust ja justkui üleöö kasvaks väike laps suureks. Dr Jänes ütleb, et ta näeb oma töös päris tihti olukorda, kus vanemad panevad eelteismelisele liiga suure vastutuse oma hammaste eest hoolitsemisel ning just selle tõttu hakkab sel perioodil suuhügieen lonkama. „Selles vanuses laste peenmotoorika ei ole veel nii hästi arenenud, et nad saaksid ideaalse hambapesuga ise hakkama,“ ütleb ta. „Soovitatav on, et vanem peseb tütarlapsel hambaid kuni seitsmenda ja poisil kuni kümnenda eluaastani. Nad tõesti vajavad vanemlikku abi hammaste pesemisel ja nii saab ennetada kaariese teket.“

Tihtipeale muutuvad kooli minnes ka lapse toitumisharjumused – on rohkem näksimist ja magusa söömist, sest lapsel tekib taskuraha, mida ta saab oma äranägemise järgi kulutada. Hammastele aga sellised toitumisharjumused muidugi kasuks ei tule ja nii näitavadki uuringud, et 6–12-aastastel lastel suureneb märgatavalt kaariese esinemine. Lisaks hakkavad hambad vahetuma ja suus logisema ning see võib hambaarsti sõnul mõnele lapsele olla nii häiriv, et ta ei ole nõus liikuvat hammast puudutamagi ning taas kannatab suuhügieen.

 

Hormoonide möll teismelisena puudutab ka hambaid

Teismeea hormonaalsed muutused mõjutavad ka suud: nüüd võib kergemini tekkida igemepõletik, igemed võivad pesemise ajal veritseda, süljevool väheneb või muutub sülg happelisemaks, mis omakorda suurendab hambaaukude tekke riski. Teismeliste levinud mure aknega koos võib esineda rohkem suukuivust, mis loob pinnase hambakivi kiiremaks tekkeks. „Need on kõik sellised teemad, millest noore inimesega peaks rääkima ja mida ta peaks teadma. Kasvõi selleks, et ta ei ehmataks ära, kui näeb hambaid pestes veritsemist,“ ütleb dr Jänes.

Tema sõnul on ka küllalt tavaline, et 12–14-aastastel tekib trots igasuguste hügieeniteemade suhtes. „Sel ajal toimub kehas nii palju muutusi ning laps ei ole lihtsalt psühholoogiliselt valmis seda kõike taluma. Tal võib tekkida vastumeelsus kõigi ja kõige, sh hammaste pesemise suhtes. Vanematelt nõuab see aeg suurt kannatlikkust ja järjekindlust, et ikkagi hügieeni nõuda,“ sõnab hambaarst. „Just sel põhjusel ei ole alati soovitatav kosmeetilist ortodontilist ravi teha varem kui 15–16-aastasele ehk siis, kui ta on selleks sotsiaalselt küps ja motiveeritud hoolitsema oma suuhügieeni eest laitmatult.“

Dr Jänes rõhutab, et hambaarst saab igas vanuses lapse suutervist mõjutada vaid kümnendiku osas ja kaaries on kodus ravitav haigus. „Me võime teha hambad korda ja ilusaks, aga kui kodused toitumisharjumused ja suuhügieen ei muutu, siis me kaariest kontrolli alla ei saa,“ nendib ta. „Kahjuks näen hambaarstina aeg-ajalt ka olukordi, kus lapsele on tehtud juba mitu korda narkoosis hambaravi, kuid kuna kodune taustsüsteem ei muutu, jätkub ka hammaste lagunemine. Vanemad peaksid võtma rohkem vastutust laste hammaste tervise eest.“

 

Lühike hambameelespea lapsevanematele

• Hambapesu algus. Alusta lapse hammaste pesemist siis, kui talle tuleb suhu esimene piimahammas. Hambaid pestakse hommikul ja õhtul ning see reegel kehtib läbi kogu elu.
• Milline pasta? Kasuta fluoriidiga hambapastat.
• Vanemlik abi hammaste pesul. Abista hammaste pesemisel tütarlast kuni 7. ja poissi kuni 10. eluaastani. Jälgi ka teismelise puhul, et laps hoolitseks suuhügieeni eest.
• Tähelepanu toitumisharjumustele. Loo kodus hambasõbralikud toitumisharjumused. Näiteks väldi näksimist põhitoidukordade vahel ja eelista toitusid, mida näritakse, mitte ei imeta.
• Leia lapsele varakult hambaarst ja tee temaga koostööd. Kindlasti tuleb lapsega esmakordselt hambaarsti juurde minna enne tema 3. sünnipäeva. Kui tihti hambaarsti juures käia, otsustab hambaarst lähtuvalt sellest, milline on seis suutervisega.
• Käi lapsega rutiinsetes tervisekontrollides. Perearstikeskuses toimuvad tervisekontrollid sünnist kuni kooliminekuni ning seejärel vanuses 11–12 ning 15–16, kooliõe juures toimuvad kontrollid 1., 3., 7. ja 10. klassis. Nii perearsti kui kooliõe juures toimuvas kontrollis tehakse lapsele ka esmane suuõõne kontroll ja antakse suuhügieeni eest hoolitsemise soovitusi.