Püha Olavi palverännutee jõuab Läänemaa ja Lääneranna mõttemaastikule

Raahel Apsalon
Lääneranna Teataja toimetaja

Neljapäevasel päeval, 26. veebruaril, toimus Lihula mõisas arutelu Püha Olavi palverännutee arendamise üle, kuhu olid kutsutud Läänemaa ja Saaremaa omavalitsuste esindajad, teadlased ning kirikuringkondade esindajad.

Arutelu keskmes oli küsimus, kuidas siduda Eesti senisest tugevamalt rahvusvahelisse Püha Olavi palverännuteede võrgustikku, mis ulatub Norrast ja Rootsist üle Läänemere kuni Inglismaa ja Hispaaniani.

 

Püha Olavi palverännutee lähtub ajaloolisest viikingikuninga Olav II pärandist

Tema nime kandvad kirikud ja sadamakohad tähistasid keskajal olulisi kaubateid ja rändeteid ka Eesti rannikul. Olavitee arendajad rõhutasid, et Eesti ja eriti saared ning Lääne-Eesti on olnud ajalooliselt osa Skandinaavia kultuuriruumist ning see tee aitab seda lugu taas nähtavaks teha.

Oluline roll on siin ka Tallinna Oleviste kirikul, mis oli keskajal pühendatud Pühale Olavile ning kujunes üheks olulisemaks vaimseks ja meresõitjate orientiiriks Läänemere piirkonnas.

Lääneranna vallavanem Tarvi Sitsi hinnangul ei ole tegemist massiturismi projektiga. „See ei ole suunatud suurtele gruppidele, vaid pigem inimestele, kes liiguvad üksi või väiksemas seltskonnas ning võtavad ette pikema teekonna omas tempos,“ selgitas vallavanem.

Vaata lisaks: https://www.pilegrimsleden.no/en/

 

Lääneranna vallale avab Olavitee arendamine võimaluse siduda meie loodus- ja kultuuripärand rahvusvahelise kultuuriturismi võrgustikuga

Sitsi sõnul pakub Olavitee vallale head võimalust siduda kohalik ajalugu ja loodus rahvusvahelise koostööga. „Olavitee on hea võimalus tutvustada meie väärikat ajalugu ja erilist loodust rahvusvahelise koostöö raames. Euroopas on erinevad kultuuriteed, sealhulgas palverännuteed, kogumas aina enam populaarsust,“ ütles ta.

Palverändurid ei otsi üksnes sihtpunkti, vaid teekonda – vaikust, vahelduvat maastikku, kohalikke lugusid ja kohtumisi. Selline rändamisviis toob piirkondadesse külastajaid, kes liiguvad aeglaselt, peatuvad kohalikes majutuskohtades, söövad kohalikku toitu ning huvituvad siinsest ajaloost ja inimestest.

Tarvi Sits rõhutas, et palverännutee arendamine loob lisaks kultuurilisele väärtusele ka praktilisi võimalusi kohalikele. „Piirkonna ajaloo ja muinsuskaitseobjektide tutvustamise kõrval annab see ka võimaluse pakkuda rändajatele erinevaid teenuseid, näiteks peavarju ja võimalust einestada.“

Arutelul toodi esile, et palverännuteed ei ole ainult usulised rajad, vaid laiemalt kultuuri- ja mõtterännakud, kus kohtuvad ajalugu, loodus ja tänapäevane vajadus aeglustumise järele.

Lääneranna jaoks tähendab see võimalust näidata oma kirikuid, mõisaid, rannakülasid ja maastikke uue nurga alt ning siduda need suuremasse Euroopa kultuuriteede võrgustikku.

 

Lihulas toimunud kohtumine näitas, et huvi ja valmisolek koostööks on olemas nii kohalikel omavalitsustel kui ka riiklikel ja rahvusvahelistel partneritel.