Eesti Linnade ja Valdade Liit
Eesti Linnade ja Valdade Liit peab oluliseks märkida, et eileõhtuses Esimese stuudio saates haridus- ja teadusministri Kristina Kallase poolt kõlanud väide, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGSi) ja kollektiivlepingu seadusest tulenevalt on kohalikel omavalitsustel kohustus osaleda palgaläbirääkimistel, ei pea paika. Nimelt, omavalitsustel on seadusest tulenevalt see õigus, mitte kohustus. Kohalikud omavalitsused ei saa võtta kohustusi, mille rahastamine ei ole riigi poolt tagatud.
Liit rõhutab jätkuvalt oma seisukohta, et töötüli lahendamise vastutus lasub Haridus- ja Teadusministeeriumil, sest nende planeerida on õpetajate töötasu kasv riigieelarvesse.
“Riikliku lepitaja kantselei on väga selgelt öelnud välja seisukoha, et PGS loetleb ära need isikud, kellel on õigus läbirääkimistel osaleda, aga seda ei saa kindlasti tõlgendada kohustusena. Valitsus ei saa kedagi sundida läbirääkimisi pidama ja ei saa seadusega kedagi sundida kokkulepet sõlmima. Kokkulepe on vabatahtlik, ” kommenteerib ELVLi juhatuse esimees Mihhail Kõlvart.
2022. aastal anti omavalitsustele üldhariduskoolide õpetajate palgatoetust 234 miljonit eurot. Omavalitsuste tegelik kulu õpetajate palkadeks oli 250 miljonit eurot. Andmed näitavad, et omavalitsused on panustanud riigi antavale sihtotstarbelisele palgatoetusele lisaks ca seitse protsenti (veidi enam kui 16 miljonit eurot) kasutades selleks omavalitsusele laekuvat üksikisiku tulumaksu kui ka riigieelarvest antud täiendavat raha.
Kõlvart lisab, et on üllatav vaadata, kuidas valitsuse poliitiline segadus soovitakse järsku omavalitsuste kaela veeretada. “Valitsus otsustas riigieelarvet ja riigieelarve strateegiat kokku pannes jätta välja õpetajate palgatõus ning nüüd, kui terendab õpetajate streik ja käes on probleemid, siis on ühtäkki sisse toodud kohalikud omavalitsused ja justkui proovitakse jätta muljet, et nende tõttu protsessid ei kulge. Mina küsin, et miks omavalitsuste roll alles nüüd meelde tuli? Lisaks pean meelde tuletama, et töötüli osapoolteks ei ole kohalikud omavalitsused, vaid ühelt poolt Haridus- ja Teadusministeerium ning teiselt poolt Eesti Haridustöötajate Liit,“ täpsustas Kõlvart.
Riiklik lepitaja on kinnitanud, et ilma omavalitsuste ja erakoolipidajateta on võimalik sõlmida pedagoogide töötasu alammäära kokkulepe, ühelt poolt Haridus- ja Teadusministeerium või Vabariigi Valitsus ja teiselt poolt õpetajate ametiühing või haridustöötajate ametiühing.
„Möödunud nädala reedel, mil toimus kohtumine HTMi, Haridustöötajate Liidu, riikliku lepitaja ja omavalitsuste vahel, küsisin, mis rolli peaksid omavalitsused seal kohtumisel täitma. Omavalitsused on riigi raha edasi jagajad ja väga paljudel ei ole võimalust lisaraha juurde panna,“ sõnas Haapsalu linnapea Urmas Sukles.
