Raahel Apsalon
Lääneranna Teataja toimetaja
Lääneranna vallas tegutsev korstnapühkija Argo Kaas on korstnapühkijana töötanud aastaid ning näinud korstnaid, mille seisukord on uskumatult halb.
Uurisime temalt, kuidas oleks võimalik küttesüsteemide eluiga pikendada ning kust leida infot oma küttesüsteemide (korrasoleku) kohta.
Pildil Argo Kaas / Foto: Raahel Apsalon
Kui kaua olete korstnapühkijana töötanud ja kus peamiselt tegutsete?
Korstnapühkijana olen töötanud juba üle 4 aasta. Peamine töö piirkond on kohalik vald ehk siis Lääneranna vald, kus on minu põhilised kliendid. Aga samuti on mul püsikliente Haapsalus, Pärnus ja Kilingi-Nõmmel.
Kui tihe töögraafik teil on?
Põhihooajal, mis algab peale jaanipäeva ja lõpeb enne jõule, on töögraafik üsna tihe.
Järjekorrad kõiguvad kuu-kahe vahel.
Üritan võimalikult palju tööd päevas ära teha, et inimesed ei peaks mind kaua ootama.
Millal ja kui tihti kutsuda korstnapühkija?
Korstnapühkija tuleb igal aastal kutsuda kortermajadesse ja igal viiendal aastal eramajasse (majaomanikud peaksid sellisel juhul ise puhastama küttesüsteeme 4 aastat kuni korstnapühkija tulekuni või kutsuma korstnapühkija samuti igal aastal, kui see pole võimalik või seda ise teha ei soovita). Iga aasta tuleb küttesüsteeme kontrollida ja vajadusel ka pühkida (sõltuvalt kasutusest).
Samas on ka küttekehasid, mis vajavad kütteperioodil igakuist puhastust (näiteks katel).
Miks on vaja regulaarselt küttesüsteemi hooldada?
Regulaarselt hooldatud küttesüsteem aitab vältida õnnetusi ning kestab kauem.
Enda ja lähedaste ohutuse tagavad tehniliselt korras, terviklik ja puhastatud küttesüsteem ning vähemalt ühte eluruumi paigaldatud suitsuandur ja vingugaasiandur.
Kui tihti näete väga halvas või ohtlikus seisus korstnaid?
Katkised korstnapitsid (katusest väljaulatuv korstna osa) on paraku peaaegu igapäevane nähtus.
Korstnapitsid on pideva ilmamuutuse käes (vihm, lumi, külm, jää) sellest on ka tingitud nende lagunemine.
Kindlasti mängib korstnapitsi “tervises” rolli õige materjali tundmine ning õiged kütmisviisid. Koolitatud pottsepp teab, missugune tellis sobib välitingimustesse ja jälgib tootjapoolseid juhiseid.
Mis on korstnapühkija akt?
Korstnapühkija akt annab majaomanikule kindluse küttesüsteemi tehnilise korrasoleku kohta ning õnnetuse korral on võimalik kindlustushüvitise saamiseks tõendada, et küttekolded olid hooldatud.
Kas saan kuskilt kontrollida ka oma küttesüsteemide kohta käivat infot?
Kõik korstnapühkija aktid sisestatakse nüüd juba alates eelmise aasta kevadest (1. märtsist 2021) uude Küttesüsteemide Portaali.
Kodanikud leiavad selle koha Päästeameti veebilehelt. Samuti on seal olemas infonumber (1247 või 660 1247), kust saab teavet oma korstnapühkimise akti kohta: https://kuttesusteem.paasteamet.ee/login.
Päästeameti küttesüsteemide portaalist leiab informatsiooni registreeritud lokaalsetest küttesüsteemidest ning nende korrasolust, samuti teenust pakkuvate kutseliste korstnapühkijate ning pottseppade kontaktandmed ja nende tööpiirkonnad. Lisainfo küttesüsteemide portaali kohta: www.rescue.ee
Kuidas eraisikuna andmeid vaadata?
Kuidas töö tellija näeb enda maja kohta tehtud akte?
Töö tellinud isik näeb endaga seotud akte logides küttesüsteemide portaali rolliga „tavakodanik“.
Keskkonna kasutamiseks on vajalik ID-kaart, Mobiil-ID või Smart-ID olemasolu.
Veebibrauseritena soovitatakse kasutada Google Chrome või Mozilla Firefoxi.
Miks ei ole kinnistu omanikul automaatselt õigus oma akte küttesüsteemide portaalis vaadata?
Hetkel saab omanik näha andmeid nende küttesüsteemide kohta, millele ta on ise töö tellinud või mille juures on ta märgitud huvitatud isikuks. Tulevikus liidestatakse küttesüsteemide portaal äriregistri ja kinnitusraamatuga.
Loe lisaks:
