Liivi Moore
Psühholoogia- ja pereteraapia õpilane
Loodan, et igaüks, kellel ka enam alaealisi lapsi pole, oskab näha ja hinnata meie vallas tegevusi ja asutusi, mis meie laste elu sisustavad, motiveerivad, eesmärke ja eeskuju näitavad, talente arendavad, uusi kogemusi annavad jne. Perepäev lastekaitsepäeval Massus on ainult üks suurepärane näide. Samuti kõik sportlikud ning muusika- ja kunstikooli tegevused ja laagrid, mida korraldatakse.
Jätkuks neil täiskasvanutel ikka indu, energiat ja tahtmist jätkata oma tegevustega, sest raha pole nagunii olnud tõeliste tegijate motivaator.
Kahjuks jõuab meedia vahendusel noorte ja lasteni liiga palju traagikat. On küsitav, kas noore enesetapust meedias rääkimine on kellegi jaoks hariv info. Pigem on see üks idee ja samastumine noore jaoks, kes ise lahendust ei leia.
Halb läbisaamine vanematega, koolikius, tüli sõbraga, lahkuminek kallimast, sõltuvusprobleemid, lapseeas kogetud vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald… Nende mõjude eest ei pruugi kaitsta ka ükski trenn, hobi, huvikool ega muidu tore tegevus, kuid kindlasti on nendega väiksem võimalus sattuda halba seltskonda ning pigem olla ümbritsetud inimestega, kes tegelevad millegi sihipärase arendamisega.
Teinekord võib täiskasvanu väga väike tähelepanek olla toetav ning päästa päeva või isegi elu.
Siinkohal kutsun kõiki täiskasvanuid võtma teadmiseks mõnda tarkust
- ÜKSKI LAPS EI OLE HALB EGA OLE SEDA KA TEMA ISELOOM
Halb või pigem kellegi jaoks häiriv saab olla vaid mingi konkreetne käitumine.
Näide 1: 3-aastane Paul on võtab alati teistelt lastelt asju ära, lööb, kui ei saa kätte. Segab teisi nende mängus.
Näide 2: 11-aastane Liina haugub koolis õpetajatele vastu, riietub väljakutsuvalt, unustab kodutööd tegemata. Mõlemal lapsel on täitmata vajadus, mida ta väljendab teiste jaoks ebamugavalt.
- VAJADUS, MIDA LAPS VÄLJENDAB, EI PRUUGI TÄHENDADA TÄPSELT SEDASAMA, MIS TA SÕNADES KÕLAB VÕI KÄITUMISES VÄLJENDUB
Näide 1: Paul on ema ja isaga järve ääres. Isa ootab juba autos äraminekut. Paulil on veel vaja oksi vette visata ja ema palve peale hakata ära minema hüüab ta valjuhäälselt: „Ma ei taha issit!“ Tegelikult ei taha ta ära minna, aga kuna issi juhib autot, mis ta ära viib järve äärest, oskab ta öelda, et „ei taha issit“ selle asemel, et öelda „ma ei taha ära minna“.
Näide 2: Liinal hakkab iga kord, kui ta matemaatikatundi läheb, pea või kõht valutama. Tegelikult on tema jaoks matemaatika raske või/ja on juhtunud õpetajaga mõni halb intsident. Mõlemad lapsed vajavad täiskasvanult aktiivset kuulamist.
- AKTIIVNE KUULAMINE – JÕUKOHANE TEHNIKA KÕIGILE!
Naerata! Tunne huvi: kas kõik on hästi? Kuidas läheb?
Peegelda sõnu ja tundeid: Sul on paha tuju? Sa tahad seda mänguasja? Sa ei taha koju minna? Sulle ei meeldi matemaatika? Jne.
Normaliseeri: Matemaatika ei ole kõigi jaoks kerge. On tõesti raske meeles pidada, kui sul on nii palju tegemist. On tõesti kahju järve äärest ära minna. Jne.
Kui tunned, et vajad abi või nõustamist, pakun nõustamisteenust pereteraapiana. Minuga saad kontakteeruda telefonil 5392 4980 või e-posti aadressil liivi.moore@gmail.com.
Päise pilt: Unsplash.com
