Neljal päeval 3.–6. augustini panid Eesti kettagolfi tipud ennast kuuma ilma trotsides proovile Sportland Prodigy Elva discgolfipargis, kus leidsid aset Smartpost Eesti Meistrivõistlused Discgolfis 2022.
Võistlusel olid esindatud ka kaks Lihulast pärit meest: Aimar Alesmaa, kes tugevas konkurentsis saavutas Pro Open divisjonis tulemusega -2 auväärse 25nda koha ning Kristjan Liiv, kes lõpetas neli päeva väldanud võistluse Pro Master 40+ divisjonis tulemusega -1. Neljanda päeva lõpuks edestas Liiv meistritiitlit jahtima tulnud Markko Kivi lausa viie viskega ning seeläbi tõusis 40+ vanuseklassis Eesti meistriks.
Ka seeniorides saime kroonida uue meistri. Esimesel päeval võttis liidripositsiooni sisse valitsev meister Raimo Kimmel, ühe viske kaugusele jäi eelmisel aastal napilt alla vanduma pidanud Rait Saluri, lisaks Evgeni Smirnov ja Madis Liiber. Kuuendalt positsioonilt kerkis teisel päeval juhtima Kristjan Liiv, kes väljus lõpuks võitjana. Tulemusega -1 krooniti ta 2022. aasta meistriks.
(Eesti Discgolfi Liit, 07.08.2022)
Millised ootused ja eesmärgid seadis Liiv endale EMVks
“Kuna mul oli Elva karikaetapi võit all poolteise kuu eest, siis ei saa öelda, et ootused oleks olnud madalad, samas oli mul kuuajane võistluspaus sees ja kuna Lääne-Eestis nii raskeid radu pole nagu on Elva, siis ei osanud midagi konkreetset oodata,” räägib Kristjan Liiv. “Esimese päeva hommikul avastasin ennast mõttelt, et 4 birdiet ja üks 10m putt ringi peale oleks hea. Eesmärk sai peaaegu realiseeritud, kui võistluse statistikat vaadata, siis edu tõi see, et tegin vähem vigu kui teised – eriti pikkadel avavisetel.”
Ülevaade võistluspäevadest
Kristjan Liiv / Foto: Kristjan Noormets
Esimese võistluspäeva lõpetas Liiv tulemusega +2, jäädes jagama kuuendat kohta, kaotus liidripositsioonil olevale Raimo Kimmelile oli 3 viset. Teisel päeval asus discgolfar kõva töö tulemusel skooriga -3 oma võistlusklassi juhtima.
Teisest võistluspäevast liidripositsioonil
Küsimusele, milliste mõtetega läks Liiv kolmandale ja neljandale ringile vastu teades, et peale teist päeva on ta tõusnud liidripositsioonile, vastas Liiv: “Kolmandale ringile läksin väsinuna. Kuna eelneval õhtul, tuli käia televisiooni otsestuudios, ja see nagu paljud teised asjad tol päeval, olid mul esmakordsed kogemused elus, siis oli keeruline pulssi maha saada ja uinuda. Olin juba ringi alguses väsinud ja seega ei olnud ka erilist jaksu muretsemiseks, lihtsalt läksin ja mängisin. Viimaseks ringiks olin välja puhanud ja seega olin ka võimeline „üle mõtlema“. Kõige rohkem pakkus mõtteainet ilm, mis lubas äikest, tugevat tuul ja vihma ning nii ringi alguses ka oli. Õnneks tuli sugulane Indrek abiks golfikäru lükkama ja see tegi olukorra lihtsamaks ning ka ilm läks täitsa heaks. Keerulisim oli olukord siis kui lähim konkurent tegi 5 ja 6’ndal rajal vead, mis kasvatas mu edu teise koha ees 6–7-viskeliseks. Siis tekkis võidu kohustus ja minna oli 12 rada – see oli ootamatu situatsioon, mille menetlemisel oli veidi raskusi.”
Kristjan Liiv puttimas / Foto: Kristjan Noormets
Ka kolmandal päeval suutis Liiv säilitada külma närvi ning tulemusega -1 sai ta neljandale päevale reipal sammul vastu astuda liidrina.
Küsimuse peale, kuidas suudad säilitada külma närvi ka kõige pingelisemas olukorras vastas Liiv: “Ei suudagi – alati on närv sees. Kui lähed tiialale ja pulss on 90 ning mingit närvi ei ole, siis viitaks see ilmselt mingit tüüpi patoloogiale. Mul on pulsikell käe peal ja kui võistlusringijärgselt vaadata pulsi graafikut, siis tehnilisel rajal on pulss alati kõrgem, enne keerulist putti samuti. Ilmselt on mõtteselguse hoidmisel abiks tõenäosusteooria ja statistika, mis tervikpildi tekkimisel ja sellega aktsepteerimisel laseb juba olnud ja võimalikest tulevastest eksimustest üle olla. Ühte viset ideaalselt pingeolukorras ideaalselt ära teha – see on pigem 70/30 võimalus. Mõnikord teed ära, mõnikord ei tee, kui ei tee mis siis ikka – ma olen ikkagi amatöör – ma ei saa palka, ma teen seda hobikorras, sellest ei sõltu tegelikult suurt mitte midagi.”
Lihulast pärit discgolfari jõud ei raugenud ka võistluse neljandal päeval. Tulemusega 0 lõppenud viimane ring ning Liiva kogutud skoor -1, tagasid sportlase võidu oma divisjonis ning õiguse kanda tiitlit Eesti meister.
Milline oli sinu reaktsioon, kui said aru, et oled tulnud 40+ kategoorias Eesti meistriks?
Kui ma siiani arvasin, et võidab see, kes kõige rohkem võita tahab, siis see võit võis panna mind meelt muutma. Võistluse alguses oleks ma olnud rahul mänguga üle oma reitingu. Mängu keskel hakkasin mõtlema kohast esikümnes ja lõpuks oli võit juba käeulatuses. Tagantjärele mõeldes oleks ma olnud rahul ükskõik mis tulemusega eelpool nimetatutest. Sel korral oli selleks võit. Reaktsioon oli selline nagu see ikka on, vehkisin natuke kätega ja tegin mingi kummalise häälega kraaksatuse, aga see oli nagu pigem sellepärast, et võitjad tavaliselt teevad nii – see oli minu võimalus seda õigustatult proovida. Ilmselt tulevikus ei vehiks nii palju – kummaline oli vaadata ennast pärast videost.
Intervjuu seenioride (MP40) Eesti meistriga discgolfis
Jana Viljak
Intervjueerija
Millal alustasid DG mängimisega?
Alustasin 24. jaanuaril 2015. Alguse sai see peale trenni juhuslikult pealt kuuldud trennijärgsest vestlusest, kus Janar Sõber ja Uku Ehasalu rääkisid discgolfi raja planeerimisest ja pakkusin ennast ka tegijaks. Plaan oligi raja ehitamisel kaasa aidata, kuid kui esimesed ringid hiljem Jõulumäel ja Pärnus Jõekäärus tehtud sai, siis olin asjas sees ja olen siiani.
Iga kord ei lähe kõik mängud liiga hästi. Mis innustab Sind peale kehva ringi edasi mängima?
Mulle meeldib trenni teha, võistlus on teisejärguline ettevõtmine. Kes kauem Lihulas elanud, see teab, et juba kooli ajal kohtas mind kõige tihedamini spordihoones ja staadionil. Laiemas plaanis ei ole kehva ringi olemas, on ring, kus mängisid alla enda ootuste või siis teised mängisid paremini. Kui leppida reaalsusega, et iga ring ei saagi hea olla ja teiste esitusi sa ei saa üldse kontrollida, siis on võistlemine ka pingevabam. Tuleb, mis tuleb, väga suurt vahet pole.
Mida on Sulle DG mängimine õpetanud?
Seda, et DG on sport nagu iga teinegi – näeb välja lihtne, aga hea sooritus nõuab pingutust. Kindlasti ka igasuguseid muid õppetunde, aga ilmselt saab need kogemused igal elualal – pingetaluvus, soorituse maksimeerimine, soorituse optimeerimine ja kehvast ja ka heast sooritusest üle olemine ning reaalsuse aktsepteerimine.
Millise emotsiooni võtsid Sa endaga kaasa EMVlt?
EMV oli väga hästi korraldatud ja Elva rada on suurepärane (soovitan kõigile) ning sobib mulle, kuna mul on 40+ klassi kohta üpris hea eestkäe vise, siis see andis mulle korraliku eelise – vähemalt mulle endale tundus nii. Mäetagusel, Alutagusel või mõnel muul Eesti tipprajal oleks see olnud kindlasti raskem. Emotsioon on rahulik, ei midagi ülemäära ülevat. Läksin Elvasse täpselt sama hea emotsiooniga kui tulin, sest seal on lihtsalt hea mängida, rada on suurepäraselt hooldatud, kettaid ei kaota ja otsima ei pea. Ilmselt see emotsioon, mille sealt kaasa võtsin on sisemine rahu.
Millise soovituse annaksid sa alustavale mängijale?
Discgolf ja sport üleüldiselt on eelkõige meelelahutus, hobi ja ajaviide. Alustav mängija võib discgolfis olla igaüks (elavaks näiteks olen ma ise, kes alustas 35’selt) ja alustajaks võib jäädagi, harrastajaks, kes mängib paar korda aastas, kuus või nädalas. Neile ma ei soovitaks midagi muud, kui „viska ja tunne rõõmu, naudi loodust ja värsket õhku“. Tiitlivõitlusteni jõudmiseks oleks mõistlik pöörduda mõne treeneri poole või võtta ette Youtube ja vaadata sealt videoid visketehnikatest ja ise õppida, nagu mina olen teinud. Nii on huvitavamgi mõnes mõttes. Hea taseme tagab individuaalne töö nii ehk nii, lihtsalt kellegi õpetuste järgi saab ehk hõlpsamini algtõed selgeks.
Live-video finaalmängust, 6. august 2022
Päise pilt: Kristjan Liiv avaviset sooritamas / Foto: Kristjan Noormets
Loe lisaks:
Lihula Mõisamäe discgolfipark: uuendused, tulemused ja tulevikuplaanid
