Liivi Moore
psühholoogia- ja pereteraapia õpilane
Kutsun Sind järgnevatel kuudel kaasa mõtlema enda peres toimuvatele protsessidele ning annan selleks ka koduseid näpunäiteid ja ülesandeid.
Eelmises artiklis jagasin mõtteid negatiivsete emotsioonidega toimetulekust. Seekord jätkan ärevuse teemal ning esitan küsimusi, et tunneksid ära, kas ärevus sinu elus on kontrolli all või „ajab üle”.
Ärevusepott
Pole siin ilmas tähtsamat inimest kui MINA ise. See MINA on sündinud siia ilma pagasiga eelnevatest põlvkondadest ning hakkab koguma usinasti uusi kogemusi uuest maailmast.
Ärevus on hea mõõduvahend kaitsmiseks. Kui sul ei oleks ärevust, oleksid sa surnud või äärmiselt tundetu ning kalk inimene.
Kui „ärevusepott” on hakanud „üle ajama”, tunned selle ära mõnede järgnevate nähtuste/käitumiste järgi:
- teed tööl ületunde;
- võtad pere arvelt liialt palju aega hobitegevusteks/spordiks;
- tihti esinevad või on kroonilised füüsilise/vaimse haiguse seisundid;
- kasutad suhtes valju häält;
- on tekkinud ainete sõltuvused (alkohol, narkootikumid);
- lahkud suhetest/olukordadest;
- kasutad vägivalda jm.
Ärevusepott
Ärevuse, mida kogume jooksvalt elust enesest, saame kontrolli alla võtta. Küll aga päritud ärevusega kõik inimesed ise hakkama ei saa.
Mõtle hetkeks, kas sul esineb vahel nähtusid, mis viitavad suurenenud ärevustasemele. Ja kui neid esineb, siis kust on ärevus pärit ja mida sa saad ise teha selle maandamiseks.
Kuidas saab võidelda ärevushäiretega ning neid ennetada
SA Tallinna Koolitervishoid
- Eneseabivõtted. Ärevushoo tekkides aitab sügav hingamine nina kaudu sisse ja suu kaudu välja, keskendumine just praegusele hetkele. Ärevuse tekkides võib minna õue liikuma, sest kui lihased töötavad, siis alanevad ka pinged kehas. Ärevust aitavad leevendada ka meelepärase muusika kuulamine, heale sõbrale helistamine, lemmikloomaga mängimine ja tema silitamine, rahustava taimetee joomine, soe vann.
- Toitumine. Tuleb tarbida kasulikke rasvasid (kalaõli, oliivõli, avokaado, kreeka pähklid). Hoolitseda, et keha saaks vitamiine ja kindlasti tuleks manustada D-vitamiini, mis aitab kaasa aju normaalsele funktsioneeri-
misele. Toitumine peab olema regulaarne ja mitmekesine. - Uni. Täiskasvanu uni peab olema vähemalt 7-tunnine. Kooliealistel lastel veel pikem (8–11 tunni pikkune).
- Liikumine. Vähemalt tund aega vabas õhus tuleks leida iga päev.
- Tervislikud suhted sõprade ja pereliikmetega. Tuleks hoiduda ebatervislikest, negatiivselt mõjuvatest suhetest.
Meile kõigile on antud võime arutleda ja kasutada emotsioone targalt; vaja on lihtsalt end treenida, nagu käiakse jõusaalis lihaseid treenimas. Selleks kutsungi Sind ülesandeid kaasa tegema ning kui tunned, et vajad abi või nõustamist, pakun nõustamisteenust pereteraapiana.
Minuga saad kontakteeruda telefonil 5392 4980 või e-posti aadressil liivi.moore@gmail.com.
Ole Sina see julge, kes alustab oma pere tervenemisprotsessi!
Loe lisaks:
Perenõustaja annab nõu: negatiivsete emotsioonidega toimetulek
Päise pilt: Unsplash.com
