Helle-Triin Hansumäe
Muinsuskaitseameti Pärnumaa nõunik
Lihula on üks vanemaid asustuskeskusi Eestis, mille ajalugu on kirjalike allikate alusel jälgitav 13. sajandini, arheoloogilise materjali põhjal aga veelgi kaugemas minevikus. Meieni on jõudnud pika ja põneva ajalooga linnastruktuur, mis väärib hoidmist ka edasistele põlvedele.
Lihula vanima asustuse ala võeti esimest korda muinsuskaitse alla juba 1973. aastal. Muinsuskaitsealade rajamise ajendiks oli sel ajal Euroopas levima hakanud vastureaktsioon Teise maailmasõja järgsetele linnaehituse tavadele, kus järsud ja ulatuslikud muutused linnakeskkonnas tõstatasid soovi hoida väljakujunenud keskkonda. Muinsuskaitseala põhieesmärk, hoida vana linnaehituslikku tervikut, ei ole tänaseks muutunud, kuid ülevalt alla korraldatud haldamine, põhimõtted ja otsused ei ole olnud aegade jooksul üheselt arusaadavad. Seetõttu tunnetatakse sageli muinsuskaitseala pigem käskude ja keeldudega koormatud piirkonnana ning märkamata võivad jäävad selle tegelik väärtus ja võimalused. Lihula muinsuskaitseala piire täpsustati 2006. aastal Lihula vanima asustuse muinsuskaitseala põhimäärusega. Käesoleval hetkel koosneb muinsuskaitseala muistse asustuse kultuurkihile rajatud Lihula linnuse varemetest, Lihula mõisaansamblist ning ajaloolisest linnasüdamest.
Koostöö aitab ajalugu hoida
Tänapäevane lähenemine muinsuskaitsele tähtsustab hoopis enam kohaliku kogukonna rolli pärandile tähenduse ja väärtuse andmisel ning seeläbi ka kohalikku arengusse panustamisel. Pärandil on suur roll identiteedi loomisel ja kogukondade tugevdamisel. Muinsuskaitse osa selles on kohalikku kogukonda toetada ja inspireerida. Loomulikult ei saa pärand toimida identiteedi hoidjana ilma poliitilise tahte ja toeta.
Dialoogi pidamise alus on jagatud väärtusruum ja huvi teise poole väärtuste vastu. Eduka dialoogi eelduseks on pärandi olemuse väljaselgitamine ning selle selgelt sõnastamine.
Selleks ongi Muinsuskaitseamet algatanud muinsuskaitsealade kaitsekordade koostamise ning valinud selleks kohalikku kogukonda kaasava protsessi. Kaitsekord ongi olemuselt reeglite kokkulepe: kus, kuidas ja mille pärast me midagi kaitseme või, õigem oleks öelda, kõik koos hoiame. Ühiskonna ootus olla kursis ja kaasatud igapäevast elukeskkonda kujundavatesse protsessidesse on selgelt tajutav, samuti on Muinsuskaitseametis meie prioriteet omanikku nõustada, toetada ja kaitstava hoonestuse väärtust selgitada.
Soovime, et meie poole ei pöördutaks üksnes lubade ja kooskõlastuste vormistamiseks, vaid esmajoones just nõu küsimiseks ja koostööks.
Kaitsekord kui kirja pandud väärtuste ja kokkulepete kogum.
Hooned jagatakse väärtusklassidesse
Kaitsekord on dokument, milles on sõnastatud muinsuskaitseala väärtused ja põhimõtted ning juhised nende säilitamiseks. Praegu tulenevad need reeglid muinsuskaitsealadel kehtivatest põhimäärustest. Oleme kaitsekorra koostamise ette võtnud asjaosalisi kaasaval moel koostöös kogukondade ja kohalike omavalitsustega, et valmivas dokumendis oleks arvestatud võimalikult paljude muinsuskaitsealaga seotud huvirühmadega.
Seni kehtinuga võrreldes on oluline põhimõtteline uuendus muinsuskaitseala hoonete jagamine väärtusklassidesse. Selle mõte on rühmitada ehitised sõltuvalt nende väärtustest muinsuskaitseala mõttes ning reeglite seadmine neile hinnangutele vastavalt. Nii soovime tuua asjaajamisse rohkem selgust, kirjeldades ameti ootusi ja omanike võimalusi muudatuste kavandamisel juba enne igasuguse menetluse algust.
Teine olulisematest muudatustest puudutab muinsuskaitseala hoonete siseruumides ehitamise kooskõlastamist Muinsuskaitseametiga. Kaitsekorra kehtestamisel hakkab see olema kohustuslik vaid nendes hoonetes, kus on säilinud terviklikult ajalooline interjöör või selle olulised osad (nt vanad trepid, trepikäsipuud, trafarettmaalingud, lae- või seinamaalingud, mantelkorstnad, võlvlaed jms).
Senine praktika näitab, et ajalooliste hoonete sisemust ei kaitse rangemad piirangud, vaid tõhusam selgitustöö väärtuslike interjööride ja nende osade ära tundmiseks ja väärtuslikuks pidamisest.
Selleks et kaitsekorraga seatavad reeglid oleksid mitmekülgselt kaalutud ning ühiselt sõnastatud, on kaitsekorra koostamiseks moodustatud töörühm ning protsessi kaasatakse erinevaid huvirühmi otsesuhtluse ja avalike ürituste kaudu.
Esimene avalik koosolek toimub juba 12. veebruaril kell 12.00 Lihula kultuurimajas.
Arutlusele tulevad Lihula muinsuskaitseala väärtused erinevate vaatenurkade alt ning osalejatel on palutud kaasa rääkida ja arvamust avaldada.
Aruteludele on oodatud osalema kõik Lihula muinsuskaitsealal kui ka kogu linnas elavad inimesed ja tegutsevad ettevõtted, keda teema huvitab ja puudutab.
Osalemiseks tuleb kohapeal esitada COVID-tõend vaktsineerituse või läbipõdemise kohta ning isikut tõendav dokument. Palume arutelul kanda maski.
Rohkem infot leiab Muinsuskaitseameti veebilehelt www.muinsuskaitseamet.ee/et/lihulakaitsekord. Telefoni teel annab lisainfot Muinsuskaitseameti Pärnumaa nõunik Helle-Triin Hansumäe, tel 5191 6225.
Loe lisaks:
KAART | Lihula muinsuskaitseala inventeerimine 23.-27.08.2021
KUTSE | Lihula aastakonverents 27.-28. augustil Lihula kultuurimajas ja muuseumis
