Merili Ahtma
Lääne päästekeskuse ennetusbüroo
Milleks varuda, kui poed on igapäevaselt avatud ja mõni tõsisemate kahjudega kriis võib meid tabada väga väikese tõenäosusega?
Viimase aja ilmaprognoosid näitavad suuri muutusi, millega kaasneb tuulte tugevnemine, mereveetaseme tõus ning ulatuslikumad kuuma- ja külmaperioodid. Selle aasta suvi oli erakordselt kuum, mille tulemusena oli suur oht ulatuslikeks metsapõlenguteks. Sademete suurenemist ilmestab suvine Tartu juhtum, kus lühikese aja jooksul sadas alla nii suur hulk sademeid, et linna tänavatel tekkisid üleujutused.
„Mugav elu algab planeerimisest“ Tasuta koolitus e-kanalis MS Teams, 9. novembril kell 18.00-19.00 Koolitusele registreerimiseks kirjuta laaneennetus@rescue.ee
Koolitusel jagame ideid, millele võiksid mõelda, et hädaolukordades mugavamalt hakkama saada.
Tuulte tugevnemisest andis märku 2019. aasta Kagu-Eesti maru, kus alajaama katuse ära lendamine võttis kohalikelt elanikelt elektri, vee ja sideühenduse ligi nädalaks. Seega tuleks hädaolukorraks valmistuda varakult, et vajadusel see võimalikult väikeste ebamugavustega üle elada.
Trassivee katkestuse korral mõelda lähedal asuvatele veevõtu võimalustele (kaev, tiik, järv, jõgi, allikas jne.), kust saate tarbevee, kuid läbi tuleks mõelda ka puhta joogiveevaru olemasolu nii endale, kui oma koduloomadele. Päevane veevaru ühe inimese kohta on 3 liitrit. Trassiühenduse katkemisel tühjendage veetorud, lisavett saab boilerist ning wc loputuskastist.
Enne krõbedate külmakraadidega talve saabumist võiks mõelda kodu soojustamisele, akende tihendamisele ja alternatiivsele küttesüsteemile juhuks, kui soojavarustus peaks katkema. Eriti keerulises olukorras on keskküttesüsteemist sõltuvad kortermajade elanikud, kes võiks koos korteriühistuga erinevaid lahendusi arutada. Tunduvalt paremas olukorras on need elanikud, kellel on puupliit või -ahi.
Telli korteriühistu nõustamine! Koos ühistu esindajaga vaatab päästeproff üle kortermaja tuleohutuse ja vajadusel nõustab, kuidas veelgi ohutumat tulemust tagada. Kontakt: laaneennetus@rescue.ee
Elu ilma elektrita on paras katsumus, mistõttu peaks iga pere olema läbi mõelnud alternatiivsed võimalused valguse ja sooja saamiseks ning toidu valmistamiseks ja hoiustamiseks. Valgust on võimalik saada erinevate päikesepatareide ja dünamoga laetavate taskulampide või laternate näol, pealambi ja küünalde abil. Unustada ei tohiks vajadusel tikke ning sobivaid patareisid.
7-16 aastastele joonistusvõistlus „Elu ilma elektrita“. Parimatele auhinnad!
Ootame vabalt valitud tehnikas tööd enne 11. novembrit. Skaneeri või pildista joonistus, lisa juurde autori ees- ja perekonnanimi, vanus, kool ning töö pealkiri ja postita meilile laaneennetus@rescue.ee
Toiduvalmistamine ilma elektrita on lihtne, kui on olemas puupliit, grill või lõkke tegemise võimalus, kuid talvel suure külmaga on suurepärane abimees ka priimus või matkal kasutatav gaasipliit. Lisaks tuleks läbi mõelda pere toidu-ja joogiveevarude kogumine ning hoiustamine oma majapidamises juhuks, kui poed peaksid olema suletud. Toiduks võiks varuda kaua säilivaid ja lihtsalt valmistatavaid aineid, näiteks purgisuppe, konserve ja kuivaineid. Valikute tegemisel lähtuge oma pere soovidest ja vajadustest ning ärge unustage aegajalt kontrollimast realiseerimise kuupäevasid. Ohutus algab meist endist!
Hädaolukorraks valmisolek
Vaata üle ja mõtle kaasa:
Torm – maailma kontekstis on Eesti üsna tuulevaikne. Mõned korrad aastas on meilgi tormid. Inimesed peavad aru saama, et torm võib olla ohtlik. Veendu, et ka sinu pereliikmed teavad, kuidas tormi korral ohutult käituda;
Äike – äike tekib tavaliselt kiiresti. Seepärast peab olema selge, mida teha. Tihti kaasnevad äikesega ohud: välk, tugevad hoovihmad, vali tuul, rahe ning isegi trombid. Oska õigesti käituda ja veendu, et sama teevad su lähedased;
Üleujutus – enamasti kutsuvad üleujutusi esile tugevad ja kestvad vihmasajud. Üleujutus võib teha palju kahju, kuna vesi on raske ja tohutult liikuv. Kindlasti veendu, et ka su pereliikmed on ohtudest teadlikud ning oskavad neid ennetada;
Pakane – tugev pakane võib tingida probleeme kütmisel, veetorustike ja trasside külmumist ning elektrikatkestusi. See kõik võib tekitada tuleohtu. Kindlasti veendu, et ka sinu pereliikmed oskavad ohte näha ning ennetada;
Tuisk – lumetuisk võib olla tõsiste tagajärgedega. Tugev tuul, suur külm ja ränk lumesadu võivad nii eraldi kui koos olla eluohtlikud. Veendu kindlasti, et ka su pereliikmed tunnevad ohte ja oskavad neid ennetada.
2019. aastal koostati käsiraamat, kuhu on koondatud juhised, kuidas toime tulla erinevate kriisiolukordadega.
LAE ALLA: Käitumised kriisiolukordadeks (eesti keeles).
Info saamiseks võiks varuda endale raadio, millel on patareide, dünamo või päikesepatareide kasutamise võimalus. Hädaolukorras saab info Eesti Rahvusringhäälingu kanalitest: ETV, ETV2, ETV+, Vikerraadio, Raadio2, Klassikaraadio, Raadio 4. Side levikut aitab pikendada olemasolev täis laetud akupank.
Loe lisaks:
Päise pilt: Varu enne maru / Foto: Päästeamet
