Valimised Eestis
valimised.ee
Elektrooniline hääletamine ehk e-hääletamine tähendab võimalust anda hääl interneti teel. Selleks on vajalik turvaline internetiühendusega arvuti ja kehtivate sertifikaatidega ID-kaart koos lugejaga või mobiil-ID.
KOV2021 hääletamisviisid
Elektrooniline hääletamine algab valimisnädala esmaspäeval (11. oktoobril) kell 9.00 hommikul ja lõpeb laupäeva õhtul (16. oktoobril) kell 20.00.
Valijarakendus avaldatakse vahetult enne e-hääletamise algust valimiste veebi avalehel. Hääletada on võimalik ööpäevaringselt veebilehekülje valimised.ee kaudu. Valijate nimekirja võimalikke muudatusi kantakse e-hääletamise süsteemi vähemalt üks kord ööpäevas vastavalt Rahvastikuregistrist saadud andmetele.
Vajadusel saab valimisnädala jooksul kuni laupäeva õhtuni oma valikut uuesti e-hääletades muuta. Kui valija on valimistel osalenud nii elektrooniliselt kui ka pabersedeliga, läheb arvesse ainult jaoskonnas tehtud valik. Alates 2021. aastast on valijal ka pühapäevasel valimispäeval võimalik jaoskonnas pabersedeliga hääletades oma e-häält muuta.
Kuidas toimub e-hääletamine
E-hääletamist korraldab riigi valimisteenistus koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga. Enne hääletamise algust seab riigi valimisteenistus töövalmis e-hääletamise süsteemi ning avalikustab valimised.ee lehel hääletamiseks vajaliku valijarakenduse. Elektrooniliselt saab hääletada valimisnädala esmaspäevast laupäevani.
E-hääletamiseks on vajalik
- internetti ühendatud turvaline arvuti;
- kehtivate sertifikaatidega ID-kaart, mobiil-ID või digitaalne isikutunnistus koos PIN-idega.
Kontrolli oma ID-kaardi kehtivust ja vajadusel uuenda see
E-hääletamiseks tuleb laadida arvutisse valijarakendus. Valijarakendus kontrollib automaatselt valija hääletamisõiguslikkust ning kuvab valijale korrektse kandidaatide nimekirja. Pärast valiku tegemist salastab valijarakendus valija hääle. Valija kinnitab hääletamist digiallkirjaga ning valijarakendus edastab hääle häältekogumisserverile. Ühtlasi lisab sõltumatu registreerimisteenus igale häälele ajamärgendi, mis võimaldab hiljem kontrollida, et kõik hääled on ikka kogujale edastatud.
Valija saab hääle korrektset edastamist ja vastuvõtmist kontrollida eraldi nutiseadmerakendusega.
E-hääl salastatakse sobivat ja ajakohast krüptoalgoritmi kasutades, mille täpse spetsifikatsiooni määrab riigi valimisteenistus enne iga valimist. Hääl krüpteeritakse kahe salastamise võtme abil. Valijarakendus kasutab avalikku hääle salastamise võtit. Hääle avamiseks on vajalik häälte avamise võti, mis on jaotatud osadeks Vabariigi Valimiskomisjoni ja valimisteenistuse vahel. Häälte avamiseks peab kokku tulema üle poole valimiskomisjoni liikmetest.
E-urni tervikluse kontroll: kuidas e-hääletamine täpselt toimub / valimised.ee
Hääletamine valimisjaoskonnas ja hääletamine elektrooniliselt
Eesti on esimene riik maailmas, kes võttis e-hääletamise kasutusele üleriigilistel valimistel. Siduva tulemusega elektroonilist hääletamist on Eestis läbi viidud alates 2005. aastast. E-hääletamine on populaarne eeskätt tänu efektiivsusele ja mugavusele. Tänapäeval antakse ligi kolmandik häältest interneti kaudu. Praegu kasutatav e-hääletamise süsteem sai valmis 2017. a kohalikeks valimisteks ning on arendatud vastavalt uuele elektroonilise hääletamise üldraamistikule.
Loe lisaks:
Päise pilt: Eestis disainitud väikseim ID-kaardi lugeja / Foto: pluss-id.com
