Piret Mäestu
Järelevalvespetsialist
Veebruaris lahvatas pakendijäätmete skandaal, kui ajakirjanduses avaldati Eesti ajakirjanike korraldatud eksperimendi tulemused pakendijäätmete teekonnast ning tuli ilmsiks suur korralagedus Eesti prügimajanduses. Antud eksperiment oli kahtlemata väga vajalik ning avas paljude silmad probleemkohtadest, kuid tekitas veel suurema küsimuse – kas on üldse mõtet prügi sorteerida? Lühikene vastus sellele – on ikka mõtet!
Tarbijal on suurem mõju kui arvata võiks
Euroopa Liidus on võetud eesmärgiks, et 2030. aastaks peavad kõik pakendid olema ringlusse võetavad. Selge on see, kui me soovime, et prügimajanduse protsess hakkaks tööle nagu õlitatud hammasratas, on vaja muutusi igal tasandil – ühelt poolt tuleb arendada pakendite ümbertöötlemise võimalusi ja suurendada sorteerimise võimekust, teisalt tuleb tooteid pakendada pakendisse, mille materjal on ringlusse võetav, kolmandalt poolt tuleb tõhustada prügimajanduse üle järelevalvet jne. Näib, et prügimajanduse parendamiseks ei saa tarbija justkui midagi teha – meil ei ole võimu öelda pakenditootjale, et ta paneks toote ringlusse võetavasse pakendisse, või öelda jäätmekäitlejatele, et nad arendaksid paremad tehnoloogiad jäätmete ümbertöötlemiseks. Kuid siiski on tarbijal kaudne mõju selle üle, millised on poes olevad pakendid ning kui hästi on need hiljem ümbertöödeldavad, kuna pakendijäätmed tekivad siiski alles siis, kui tarbija on otsustanud osta toote, mille ümber on pakend.
Tarbija saab mõjutada oma valikutega ja tegevustega
- Eelista eelkõige pakendivaba toodet, kuna nii tekib vähem prügi – antud tegevus on tarbija poolt väga keskkonnasõbralik. Paljusid tooteid ongi keeruline soetada ilma pakendita, kuid paraku on ka tooteid, mis on lihtsalt ülearuselt pakendatud. Miks peab tootja pakendama kolm paprikat kilesse, kui neid saab osta ka lahtiselt? Kui tarbijad teadlikult eelpakendatud paprikat ei osta, siis jääks toode poodi seisma, mida aga tootja ei soovi. Seega tuleb tootjal teha muudatusi ning hakata tooteid lahtiselt müüma.
- Ära osta toodet, mille pakendit on keeruline ümber töödelda ehk eelista monomaterjalist pakendit ning jäta komposiitpakend poodi – monomaterjalist pakend (nt piim kiles) on valmistatud ühest materjalist ning tänu sellele on seda kergem ümber töödelda. Komposiitpakend (nt piim tetrapakis) on aga valmistatud mitmest erinevast materjalist, mis ei ole füüsiliselt üksteisest eraldatavad, seega nende ümbertöötlemine on kas keeruline või hoopiski hetkel võimatu. Tehes teadliku valiku monopakendi suunal, tuleb tootjal hakata mõtlema, mis materjaliga ta toote pakendab.
- Väldi toodet, mille pakendi peal puudub märgistus pakendi materjali kohta – sellist pakendit on võimatu ringlusesse suunata, kuna selle koostis ei ole teada. Vältides märgistamata pakendeid, on tootja taas kord olukorras, kus ta peab hakkama tootedisaini peale rohkem mõtlema.
- Kui pakend tekkis, siis vii see kindlasti pakendikonteinerisse mitte ära viska segaolmeprügisse – mida rohkem anname pakendijäätmeid korrektselt liigiti kogutuna tagasi, seda suuremad on tootjate kulud ja see sunnib neid vähem pakendama ja paremaid pakendeid kasutama.
- Pakendeid kogudes eemalda juba kodus pakendi kõik võimalikud osad – näiteks eemalda klaaspurgilt metallkaas, kodujuustu pakendilt plastkaas, alumiiniumkate ning topsi ümbert paber. Sellega annad oma panuse sorteerimisjaama töö lihtsustamiseks.
- Ära pane erinevaid pakendeid üksteise sisse – tihedalt üksteise sisse topitud pakendeid on keeruline sorteerimisliinil üksteisest eraldada. Pakendid pane lahtiselt kilekotti ning seejärel pakendikonteinerisse.
- Ära pane pakendikonteinerisse määrdunud pakendeid või muud prügi – ümber saab töödelda ainult puhtaid või mõistlikult puhtaid pakendeid. Pannes määrdunud pakendeid või muud prügi pakendikonteinerisse rikuvad need kahjuks ka puhtad pakendid ära ning neid ei saa enam ümber töödelda.
Loe lisaks Lääneranna valla keskkonnakuu eelmist artiklit pakendite märgistuste kohta, kus on pikemalt juttu sellest, kuidas eristada monomaterjalist pakendeid komposiitpakenditest:
Päise pilt: Unsplash.com
