Jüri Mõniste ja Maris Raudsepp
Virtsu Arenguselts
Virtsu Kalatehas on olnud Lõuna-Läänemaal, Virtsust Kirblani üks suurim tööandja. Hiilgeajal 1970–1980ndatel käis ju lausa tööliste buss kahes vahetuses rahvast tööle toomas ja seda ligi paarkümmend aastat. Väga paljudel inimestel Virtsust ja lähiümbrusest on tehasega isiklik seos.
Ajaloost
Kala vastuvõtmine 1950. aastatel / Foto: Virtsu muuseumi fotokogu
Virtsu kalatehase eellugu sai alguse juba 1944. aastal, kui moodustati Virtsus kalavastuvõtupunkt, mille asukohaks oli endine Virtsu mõisa magasiait. Kuid need ruumid jäid peagi kitsaks ega suutnud toodud kala mahutada. 1949. aastal alustati uute tootmishoonete ehitamist praeguses asukohas. Kalavastuvõtupunkti baasil rajatigi Virtsu Kalatehas riikliku kalatöötlemisettevõttena. Algselt oli kalatehas Haapsalu Kalakombinaadi alluvuses, 1959. aastast Kingissepa ja 1962. aastast Pärnu all. Virtsu Kalatehas oli küll riigi poolt asutatud, kuid tehase töölesaamine oli konarlik, kuna riigipoolne varustatus jättis soovida. Aastaid ei suudetud võtta kala vastu sellises mahus, nagu kohalikud Virtsu kalurid püüdsid. Küll puudus sool, küll soolamistünnid jne.
Riiklik töökorraldus ei rahuldanud kohalikke kalureid ja kuna kalurikolhoos „Virtsu Kalur” oli selleks ajaks juba väga jõukas, sündis mõte isiklikust kalatehasest. 1967/1968. aasta vahetusel toimus kalurikolhooside ajaloos erakordne sündmus – pika kauplemise peale lõid käed „Virtsu Kaluri” juhatuse esimees Mart Leiumaa ja Pärnu Kalakombinaadi direktor Hans Kaal. Sellest hetkest läks Pärnu Kalakombinaadi Virtsu tsehh „Virtsu Kaluri” valdusse.
„Virtsu Kaluri” julgel ettevõtmisel oli järgijaid mujalgi. Järgmisel aastal ostis „Muhu” kalurikolhoos Kingissepa Kalakombinaadilt Seanina vastuvõtupunkti koos külmhoonega. 1969. aastal ehitas Kirovi-nimeline kolhoos endale moodsa konservitehase koos plekk-karbitsehhiga.
Kalatehase üldvaade 1954. aastal / Foto: Virtsu muuseumi fotokogu
Foto: Virtsu muuseumi fotokogu
„Virtsu Kaluri” esimesel tööaastal kalatehases läksid asjad hästi. Toodeti konserve-preserve 2,66 miljonit tingtoosi ja toidukala 17 500 tsentnerit. Mõlemaid tublisti rohkem kui eelmisel aastal. Samas jõuti aga selgusele, et kui tahetakse saada rohkem toodangut, tuleb tööstust laiendada ja seadmeid uuendada. Tol ajal oli uusi seadmeid praktiliselt võimatu osta, mistõttu loodi tehases selle tarbeks eksperimentaaltsehh, kus insenerimõõtu metallimehed hakkasid ise seadmeid ehitama.
1973. aasta alguseks oli „Virtsu Kalur” oma territooriumi ja majandustegevuse poolest üks suuremaid riigis. Sama aasta 1. oktoobrist kandis „Virtsu kaluri” konserv „Räim tomatis” kvaliteedimärki. See oli esimene Haapsalu rajooni toode, mis sai õiguse kanda kvaliteedimärki. Konservid „Räim tomatis” olid kuulsad üle Eesti ning mujalgi.
Kalatehase territooriumil tegutsesid veel mitmed kolhoosi allasutused: konservitsehh koos laboratooriumiga, plekitsehh, rookimistsehh, valmiskaubaladu, katlamaja, külmhoone, ehitusosakond, puidutsehh, biopuhasti ja kontor. Tehases töötas sel ajal üle 200 inimese.
„Virtsu Kalur” ühendati 1975. aastal Haapsalu Kaluriga, uueks nimeks sai „Lääne Kalur”. Sestsaati kuulus tehas „Lääne Kaluri” koosseisu. 1992. aastal asutati aktsiaselts Virko, mis 1996. aastast kandis nime Virtsu Kalatehase AS. 2000. aastal, mil Virtsu kalatööstus oli seisma jäänud, sai tehase uueks omanikuks Pärnu suurim kalatööstus AS Maseko, kes lootis tehase taaskäivitada. Paraku tulutult, sest kalanduses toimusid sel ajal suured muutused, kohalikku kala jäi vähemaks ja Euroopa kala tuli peale. Virtsu tehases toimus viimase 20 aasta jooksul töö üksnes minimaalselt, peamiselt vaid kala külmutamisel.
Tulevikuplaanid
Hiljuti sai teatavaks rõõmusõnum, et praegu Kõmsil tegutsev traadivabrik AS K.MET ostis ära Virtsus laguneva kalatehase hooned ja krundi ning kolib peagi oma tootmise sinna. Ettevõtte omanike sõnul on põhivajadus hetkel uute tootmishoonete ehitamine, sest praegused ruumid Kõmsil on kitsaks jäänud. Uutes, suuremates ja logistiliselt sobivamates ruumides saab ettevõte liikuda järgmisele tasandile ja vastu võtta suuremamahulisi tellimusi. Virtsusse kolimine on olnud mõtteis algusest peale. Üritati osta töökoja hooneid, veidi hiljem ETB hooneid, põllule ehitada, mis aga erinevatel põhjustel ei õnnestunud. Nüüd kalatehase kinnistul aga ilmselt takistusi ei ole. Et aga territooriumil on hulk hooneid, mida ettevõtte tootmistsüklis on logistiliselt raske kasutada, siis on tekkinud juba ideid kinnisvara arendamiseks. Loodetakse leida häid partnereid, kes nendele hoonetele rakenduse leiavad. Juba on juttu olnud majutuse ja laevaehituse teemal. Seal on sobivaid ruume toiduainete tootmiseks, on võimas külmhoone. Samuti metallitöökoda ja ruumid teenindusasutuste tarbeks, ka kontoripinda. Kõigele lisaks on krundil veel sadam. Unistatakse Virtsu promenaadist. Kogu mereäärne ala on plaanis anda vabaks üldkasutatava puhketsooni loomiseks. Sooviks on ehitada kõnnitee ja istumispaigad ning loodetavasti sobib veepiiril asuv endine kalavastuvõtu hoone näiteks turuhooneks, rannakohvikuks või muuks ühiskondlikuks kasutuseks.
K.MET loodab, et Virtsu inimesed panevad õla alla kalatehase piirkonna arendamises. Oodatud on ideed ja ettevõtlikud inimesed ning küllap leidub plaanitava puhkeala korrastamisel ka talgulistele tegevust.
– Mis saab Virtsu ettevõtluskeskusest?
K.MET tõdeb, et tegelikult sobiks see kaunis mereäärne maa-ala palju enam vaid puhke-, elamu- ja teenindusmaaks kui tootmismaaks. Aga nüüd on läinud teisiti. Kümme aastat panustati Virtsu ettevõtluskeskuse rajamisele tühjale kohale. Erinevate takistuste tõttu pole see teoks saanud ja ees ootaks veel hulga bürokraatiaveskite jahvatamist. Lootus on, et kalatehase territooriumil kulgeb sama protsess valutumalt. Esialgu jääb põllupiirkond reservi. Tulevikus aga, kes teab?
Kümme aastat tagasi, kui hakati ideena Virtsu ettevõtluskeskust arendama, oli kalatehase kinnistu hind märgatavalt suurem ja uue hoone ehituskulud tühjale kohale märgatavalt väiksemad. Nüüd aga kallutas tollast otsust muutma ka muutus ühiskonna mõtteviisis. Tänapäeval on taaskasutus aina populaarsem, me ei viska vana ära nii kergekäeliselt kui varem. Sama on ka hoonetega – andes neile uue võimaluse, säästame elukeskkonda endi ümber ning säilitame ajalugu.
Virtsu – arukas küla
Hiljuti valmis Virtsu Arenguseltsi eestvedamisel Virtsu aruka küla arengustrateegia aastateks 2021–2030. Meie kogukonna jaoks ühe suurima ja mõjusaima ettevõtmisena on välja toodud uue ettevõtluskeskuse käivitamine. Samuti peetakse väga oluliseks vana kalatööstuse piirkonna taaskäivitamist. On ääretult hea meel, et need kaks tegevust hakkavad tasapisi realiseeruma. Üheskoos anname Virtsule hoogu juurde!
Kasutatud materjalid: Virtsu koduleht ja Rahvusarhiiv.
Lisaks usutlus AS K.MET-iga – ettevõtte omanikud on Mardo Leiumaa, Aimar Roomets ja Liia Veek.
Loe lisaks:
Päise pilt: Foto on peegelpildis. Tegelikult oli silt loetav maantee poolt / Foto: Virtsu muuseumi fotokogu
