Küsimused-vastused seoses koroonaviiruse levikuga Lihula hooldekodus

Mul on hea meel, et meie hulgas on selliseid julgeid ja soovin neile kõigile, kes on praegu nakatunud selle meile tundmatu ja ettearvamatu viirusega, jõudu ja jaksu selle tõvega võitlemisel. – A. K

Lääne-Tallinna Keskhaigla arstide poolt (kes tegelevad Lihula hooldekodu klientidega) paluti edasi anda kiidusõnad Lihula hooldekodu töötajatele tehtud töö eest. Kõik kliendid on puhtad ja hästi hooldatud, nahk terve ja küüned lõigatud. Haiglasse tulles on vahetatud mähkmed ja riided puhtad, ravimid ilusti kaasas. See oli eraldi ära märgitud täna hommikul arstide suurel koosolekul!

Kui palju on naistemajas kliente praegu?

25. mai sesisuga on Lihula hooldekodus alles kaks naistemaja klienti. Kaks kanget, nagu töötajad neid nimetavad. 19 klienti viibivad COVID-19 diagnoosiga haiglates meedikute järelevalve all, nagu ka 2 COVID-19 negatiivsed, kellel on muud terviserikked.

Hooldekodu juhataja sõnul on kaks naistemaja klienti paigutatud hetkel päevakeskusesse, sest naistemajas plaanitakse lisaks tubade veelkordsele desinfitseerimisele viia läbi ka uuenduskuur ehk teha pisiremont.

Kuidas on juhataja, tema pereliikmete ja teiste nakatunud töötajate tervis praegu? Kas on palavikku, hingamisraskusi jne?

Lihula hooldekodu juhataja sõnul tunneb ta jätkuvalt väikest nõrkust, aga seda seetõttu, et ta on kogu haiguse põdenud läbi nii-öelda püstijalu pühendudes ka sel ajal 100% tööle. Palavik esines tal haiguse alguses vaid kahel korral maksimaalselt paari tunni vältel. Esimesel nädalal oli tal ka kurgukripeldus ja ninakinnisus, kuid ka need sümptomid kadusid üsna ruttu.

Teiste töötajate tervislik seisund on hooldekodu juhataja sõnul stabiilne, neil on esinenud väike palavik, kuid see on praeguseks hakkanud taanduma. Vanda Birnbaumi sõnul on töötajad rõõmsameelsed.

Kas vastab tõele, et Lihula hooldekodu juhataja viibis 24. mail Pärnus ehituspoes ja ei kasutanud isikukaitsevahendeid samal ajal kui alles 20. mail tundis ta end nõrgana? Kas Lihula hooldekodu juhataja on tunnistatud arstide poolt terveks? Kas talle on tehtud COVID-19 test, mille tulemus on negatiivne?

20. mail avaldasime küsimuste-vastuste rubriigis Terviseameti Lääne regiooni juhi Kadri Juhkami kommentaari, kus ta ütles: “Isegi karantiini lõpetamisel ei testita isikuid enam, kui nad on 14 päeva olnud kodus. Samuti ei testita inimesi enam ka haiglas, kui haigussümptomitest on möödas enam kui 72 tundi.”

Lihula hooldekodu juhataja haigestus kolm nädalat tagasi, 4. mail. 8. mail tegi ta COVID-19 testi ning järgmisel päeval tuli vastus, et see on positiivne. Siis määrati hooldekodu juhataja ametlikult karantiini, mis lõppes 22. mail.

Terviseameti kodulehel on selgelt kirjas, et inimene on nakkusohtlik kuni 14 päeva pärast haigusnähtude avaldumist. Inimene tunnistatakse terveks, kui tal puuduvad palavik vähemalt kaks päeva ja hingamisteede haiguse nähud (eelkõige köha ja kurguvalu) vähemalt üks päev. Nagu eelpool olevast vastusest näeme, ei ole hooldekodu juhil kõnealuseid sümptomeid juba enam kui nädal, ka karantiin lõppes tal 22. mail.

24. mail viibis Lihula hooldekodu juhataja tõepoolest tööasjus Pärnus ehituspoes, kus ostis vajalikud tarbed hooldekodu tubade värskendamiseks (eeskätt värvid jms vajalik). Hooldekodu juhataja kinnitas, et tal puudusid isikukaitsevahendid, sest ta ei ole enam nakkusohtlik, sest palavik, kurgukripeldus ja ninakinnisus taandusid juba enam kui 2 nädalat tagasi. Lisaks järgis ta enda sõnul kõiki etteantud reegleid – pidas inimestega distantsi ning desinfitseeris käsi nii poodi sisenedes, kui sealt väljudes.

Kas COVID-19 diagnoosi saanud isikute pereliikmed peavad samuti püsima kodus karantiinis? Kui jah, siis miks?

Jah. Haigestunuga lähikontaktis olnud inimesed peavad 14 päeva kodus oma tervislikku seisundit jälgima.

Kodus püsimise kohustus on ettevaatusabinõu, mille eesmärk on vältida nakkuse levitamist. Mida vähem inimesed ringi liiguvad ja üksteisega kokku puutuvad, seda väiksem on nakkusoht.

Kodus tuleb püsida 14 päeva, sest selle aja jooksul peaksid haigusnähud avalduma. Kui jääd haigeks, ravi end kodus täieliku tervenemiseni. Tervise halvenemise korral kutsu endale kiirabi.

Koroonaviiruse põhjustatud haigus möödub üldjuhul kergelt. See ohustab eriti vanemaealisi ja nõrgema immuunsüsteemiga inimesi, kellel võib kujuneda välja raske kopsupõletik. Kodus püsides hoiame viiruse neist inimestest eemal.

Liiguvad jutud, et hooldekodu töötajate lähedased liiguvad õues ringi, kuigi peaksid olema karantiinis. Kas see vastab tõele?

Lihula hooldekodu juhataja sõnul ei vasta see tõele: “Mul on hea meel, et inimesed on valvsad, kuid kui see valvsus väljendub kuulujuttude väljamõtlemises, on see kurb ja südantlõhestav. Mul on väga piinlik Lihula inimeste pärast Terviseameti töötajate ees, sest pidevalt käib kaebamine ja kuulujuttude levitamine. Meil on praegu kõik kolm töötajat ja nendega vahetult kokkupuutunud pereliikmed kodus isolatsioonis. Uskuge mind, keegi neist ei taha olla haige ja veel vähem levitada seda haigust teistele. On ääretult kurb, et ükski kuulujuttude levitaja ei mõtle sellele, kuidas tema end tunneks, kui ta oleks samas olukorras nagu meie hooldustöötajad praegu. Tundub, et kaebajatel on kadunud igasugune inimlik pool, sest keegi neist ei uuri, kuidas praegu kodus karantiinis viibijad hakkama saavad – kas neil on piisavalt süüa või ravimeid?”

Millistes majades ja mitu korda on Lihula hooldekodus tehtud laustestimisi? Ja muid testimisi?

Lihula hooldekodus on laustestimist tehtud kokku kolm korda: 4. aprillil, 13. mail ja 22. mail. Naistemajas suisa neli korda.

Mis saab nendest hooldekodu klientidest, kes paranevad ja haiglast välja saavad?

Need kliendid naasevad hooldekodusse tagasi ja neid majutatakse nende endi tubadesse. Enne naasmist tehakse terves majas veel kord suur desinfitseerimine.

Kui nüüd hakkavad haigestuma ka hooldajad, siis, kes hooldekodusse naasvate klientide eest hoolitsema hakkab?

Need töötajad, kes on terved ja kui neid jääb väheks ning uusi töötajaid ei ole tulemas, võib juhtuda, et appi kaasatakse vabatahtlikud.

Miks oli vaja karantiini ajal korraldada töövestlust?

Töövestluste läbiviimine on tavapärane praktika kõikides ettevõtetes, kus otsitakse töötajaid juurde. Lihula hooldekodu vajab juhataja sõnul lisaks hooldajatele ka tegevusjuhendajaid ja muud toetavat personali. Peagi on kätte jõudmas puhkuste aeg ja olemasolevatele töötajatele tuleb leida asendajad. Teadupärast töötavad Lihula hooldekodu hooldajad praegu suurema koormusega, sest osad hooldajad on lähedaste survel või muudel arusaadavatel põhjustel loobunud tööst. Ei saa eeldada, et alles jäänud hooldajad töötavad palehigis puhkusteta ja just seetõttu peab hooldekodu tegelema muuhulgas ka uue personali värbamisega.

Mis veel töövestlustesse puutub, siis ei saa garanteerida, et kui kõnealune töövestlus oleks toimunud kuu aega hiljem, ei oleks sama olukorda juhtunud. Jätkuvalt tuleb aru saada, et viiruse võib saada ükskõik kust ja ükskõik mis ajahetkel, kui ei järgita käte hügieeni, ei hoita distantsi ja ei võeta kasutusele muid ennetavaid meetmeid. Keegi meist ei saa ka praegu 100% kinnitada, et ta ei ole nakatanu või asümptomaatiline viiruse edasikandja. Töövestlusel käija on asümptomaatiline siiani.

Kas suhtumine töötajatesse on endiselt vaenulik?

Kahjuks on. Hooldekodu juhataja on palunud töötajatel pöörduda ka Politsei- ja Piirivalveameti töötajate poole, sest on inimesi, kes on hooldekodu töötajate peale karjunud, neid sõimanud ja levitanud nende kohta alusetut laimu.

Levivad kuuldused, et Lihula Lasteaias on koroona ja see on koos töötajatega karantiinis. Kas see vastab tõele?

Tegemist on ilmselge kuulujutuga, mis on liikvele saanud väljaspool Lihula linna, sest siinsed elanikud kuulevad vast igapäevaselt lasteaia territooriumilt kostuvaid laste rõõmsaid kilkeid.

Mitu koroonaviiruse diagnoosi saanud isikut lisandus Lihula hooldekodus möödunud ööpäeva jooksul?

21. mai seisuga on Lihula hooldekodus 23. niinimetatud naistemaja kliendist saanud COVID-19 diagnoosi kokku 15 klienti, kes kõik viibivad meedikute järelvalve all. Haiglas on veel üks hooldekodu klient, kuid tema test oli negatiivne ning haiglas viibib ta muudel tervislikel põhjustel.

Milline on hetkel haiglas viibivate hooldekodu klientide tervislik seisund?

Tänase päeva seisuga on nende seisund stabiilne.

Millistes majades ja millal viiakse läbi uus testimine?

Uus testimine viiakse läbi homme, 22. mail ning tulemused selguvad laupäeval. Hetkel on plaanis korraldada testimine Tallinna mnt ja Pärna tn hoonetes viibivatel klientidel ning kõikidel töötajatel.

Terviseameti kinnitusel on täna selgunud, et Lihula hooldekodus on positiivse COVID-19 proovi andnud lisaks juhatajale veel üks töötaja, kes hetkel viibib kodus, karantiinis.

Samuti on Terviseameti Lääne regiooni juhi sõnul tänaseks selgunud, kes võis olla see, isik, kelle kaudu koroonaviirus hooldekodusse levis. 30. aprillil käis Lihula hooldekodus töövestlusel üks inimene Pärnust, kes oli paar päeva tagasi andnud negatiivse proovi. Töövestlusele saabudes anti kõnealusele isikule mask ja paluti desinfitseerida käed. Töövestlusel viibis kokku kolm inimest – kaks hooldekodu töötajat, kellest üks oli juhataja, kelle 8. mail antud koroonatesti proov osutus positiivseks. Teine ruumis viibinud isik on samuti hooldekodu töötaja, kuid tema on andnud juba neli koroonaviiruse testi proovi ja need kõik on endiselt negatiivsed. Terviseameti sõnul suutsid nad veenda kõnealuse töövestlusel viibinud isiku teha kordustest, mis osutus positiivseks. Hooldekodu juhataja sõnul töövestlusel osalenu ei puutunud hooldekodus viibinud klientidega.

Kas terviseametil on plaanis teha laustestimisi ka muudes Lihula asutustes, näiteks kaubandusettevõtete töötajate seas? See ehk annaks nii töötajatele, kui ka kogukonnale selgema pildi olukorrast ja vähendaks teadmatusest tulevat hirmu?

Terviseameti Lääne regiooni juhi sõnul seda ilmselt ei juhtu, sest pigem tõmmatakse praegu igal pool laustestimistega koomale. „Isegi karantiini lõpetamisel ei testita isikuid enam, kui nad on 14 päeva olnud kodus. Samuti ei testita inimesi enam ka haiglas, kui haigussümptomitest on möödas enam kui 72 tundi,“ ütles Kadri Juhkam.

Laustestimine ei ole mingi võluvits, mis võtab hirmu ära. Pigem on sellel vastupidine effekt ja ta tekitab vale kindlustunde. Nagu tänaste küsimuste-vastuste alguses kirjutasime, oli töövestlusele saabunud inimene andnud paar päeva enne negatiivse proovi ja ilmselt seetõttu julges tulla ka töövestlusele. Millega see aga lõppes, teame tänaseks kõik. Kusjuures kõnealusel töövestlusel osalenul ei ole siiani avaldunud ühtegi sümptomit.

Terviseameti Lääne regiooni juht kutsub inimesi olema vastutustundlikud, pidama kinni kättehügieenist, distantsi hoidmisest ja jääma haigussümptomitega koju ning teavitama sellest ka oma tööandjat. Ükski test ei päästa meid viiruse edasikandumisest, sest kuigi täna oled sa negatiivne, võid homme olla juba positiivne.

Kuidas on hooldekodu juhataja tervis? Liigub jutt, et ta on haiglas.

Hooldekodu juhataja kinnitas täna, 20. mai hommikul, et nii tema ise kui ka tema elukaaslane viibivad kodus karantiinis. Jutud selle kohta, et neid oleks viidud haiglasse ei vasta tõele ning on alusetu ja pahatahtlik laim.

Hooldekodu juhataja sõnul tunneb ta end pisut nõrgana, kuid sellest võib aru saada – vaatamata oma diagnoosile, ei ole ta saanud nii-öelda haige olla. Vanda tegeleb endiselt igapäevaselt hooldekodu juhtimisega (küll distantsilt, aga siiski). Tal ei ole olnud aega reaalselt puhata, mis on mistahes haiguse ravimise vaatest ülioluline.

Rääkides kuulujuttudest, siis hooldekodu juhataja kinnitab, et tema poeg, kes on väidetavalt Austraaliast tagasi ja, nagu kodanikud Terviseametile väljendasid, levitab linnas viirust, ei ole Eestis käinud juba viis aastat ja viibib endiselt Austraalias.

Kuidas on tagatud see, et hooldajad ei haigestuks? Kas nendele on tagatud kõik vajalikud kaitsevahendid?

Lihula hooldekodu töötajad kasutavad juba teist kuud järjest kõiki isikukaitsevahendeid – kaitsepõlled, prillid, maskid, kilesussid, desovahendid jne.  Kõiki isikukaitsevahendeid hetkel jagub ja kui midagi hakkab otsa saama, tellitakse see aegsasti juurde.

Kas hooldekodus on töötajaid piisavalt ja on tagatud, et nad saavad puhata ega pea 24/7 tööl olema? Kuidas on töötajate meelsus?

Praegu on töötajaid piisavalt. Tõsi, osad on võtnud puhkused või on lähedaste survel kodus, kuid see on igati mõistetav. Hooldekodu juhataja ja hooldusjuhil jagub töötajatele vaid kiidusõnu – arusaadavatel põhjustel on nad pisut ärevad, kuid siiski ka väga asjalikud ja tublid ning teevad ettepanekuid töökorralduse paremaks muutmiseks. Ka need töötajad, kes on kodus, on siiski toetavad ja hoiavad tööl olevate meeleolu positiivsena.

Kas kogukond on töötajate suhtes toetav? Milles see väljendub ja kuidas saaks kogukond töötajaid toetada?

Kahjuks on nii, et negatiivselt meelestatud inimesed on oluliselt valjuhäälsemad, millest võibki jääda ekslik mulje, et kogukond ei ole töötajate suhtes toetav. On teada juhtumeid, kui inimesed on suisa helistanud Terviseametile ja kaevanud töötajate peale, andnud ka valeinfot ja laimanud. Üks markantsem näide oli siis, kui üks hooldekodus töötav meesterahvas läks poodi, et osta kliendi sünnipäeva puhul torti, mille peale poest meesterahvast silmanud inimene oli Terviseametile helistanud ja kurtnud, et Lihula erihoolekanne kliendid jooksevad Lihulas vabalt ringi, kuigi viimased on olnud kaks kuud asutuse territooriumil kinni. Lisaks eile helistati vallamajja küsimusega, miks on Lihula hooldekodu väravad lahti, et nii saabki viirus edasi-tagasi vabalt liikuda. Teadupärast ei peata viirust ükski suletud uks. Selline käitumine teeb töötajate meele kurvaks.

Siiski usub hooldekodu personal, et kogukonnas leidub  neid, kes südames toetavad, lihtsalt nende hääl ei kostu. Parim, mida kogukond saab töötajate toetamiseks ära teha, on lõpetada igasugune valeinfo edastamine. Küsimuste tekkimisel palutakse esitada need valla avalike suhete spetsialistile, kes koordineerib vastuste saamist ning jagab neid avalikes kanalites.

Kõige suuremaks toetuseks peavad töötajad aga seda, kui inimesed peaksid kinni Terviseameti poolt kehtestatud reeglitest – desinfitseeriks käsi, püsiksid haigena kodus ja peaks kinni 2+2 reeglist. Ka üks pisike naeratus hooldekodu töötajale teeb tema meele juba oluliselt paremaks.

Mis peamine – pidage meeles, et paljud meist ei tea, kas nad on tegelikult viiruse juba läbi põdenud või mitte. Teada ju on, et paljud põevad seda läbi ka asümptomaatiliselt. Seega enne, kui kedagi milleski süüdistama hakata, võiks korraks vaadata peeglisse ja küsida endalt – kas ma olen 110% kindel, et mina pole seda viirust asümptomaatiliselt läbi põdenud ja enesele teadmata levitanud seda teistele.

Kuidas suhtuvad Lihula hooldekodu klientide lähedased tekkinud olukorda?

Klientide lähedaste osas on hooldekodu töötajatel öelda vaid kiidusõnu – nad tõesti toetavad ja mõistavad avaldades seda nii kirjalikult, kui suuliselt läbi telefoni. Ka Lääneranna Teataja e-postile on jõudnud hooldekodu klientide lähedaste kiidusõnad Lihula hooldekodu personali aadressile.

Mitu klienti on Lihula hooldekodu nn naistemajas? Kui palju kliente on hetkel saanud diagnoosi? Kas tänaseks on kõik diagnoosi saanud kliendid viidud haiglasse meedikute järelevalve alla?

Kokku on Lihula hooldekodu naisteosakonnas 23 klienti, kellest positiivse COVID-19 diagnoosi on andnud 13. Tänase päeva seissuga on kõik 13 viidud haiglasse meedikute järelevalve alla – 10 Pärnu Haiglasse ja 3 Lääne-Tallinna Keskhaiglasse. Kõikide diagnoosi saanud inimeste tervislik seisund on väga hea.

Milliseid täiendavaid meetmeid on hooldekodus plaanis kasutusele võtta?

Täna, 19. mail, juba viiakse Lihula päevakeskuses, hooldekodu naistemajas, kontoris ja pesumajas läbi ruumide täielik desinfitseerimine. Kõik negatiivsed proovid andnud kliendid paigutatakse värskelt desinfitseeritud ruumidesse. Loomulikult jätkab hooldekodu personal tavapärast pindade desinfitseerimist ja puhastamist ning isikukaitsevahendite kasutamist. Abimeetmena on võetud kasutusele ka see, et Oja tn asuvad erihoolekande kliendid valmistavad söögi kohapeal ega tellita seda enam suurköögist.