Mati Põdra
Lihula Muusika- ja Kunstikooli orkestri dirigent
Pühapäeval, 15. septembril kell 16 toimub Lihula Kultuurimaja suures saalis suur puhkpillikontsert, mille käigus on publikul võimalus osa saada korraga kahest märgilise tähendusega sündmusest.
Kõigepealt, esimest korda oma pika ajaloo jooksul toimub Vabariikliku orkestrijuhtide puhkpilliorkestri seminar ja kontsert Lihulas. See on kogu piirkonnale suur au ja tunnustus, sest seminaride toimumiskohti valitaksegi alati tunnustamaks seda tööd, mis sealmail tehtud.
Ja siit kogu jutt tegelikult lahti lähebki.
Need noored puhkpilli- ja löökpilliõpilased, kellega siinkirjutaja alustas 2011. aasta sügisel muusikakoolis kindla teadmisega, et ühel hetkel on siin olemas mingisugune orkester, tegid aastatega palju enamat, kui oleks julenud oodatagi.
- Nad tõmbasid enda isikliku eeskujuga kaasa teiste pillide õpilasi, olgu siis õppima mõnd orkestripilli lisainstrumendina või ka minema muusikakoolis teisele ringile.
- Nad said nii heaks kollektiiviks, et nendega koos tuldi musitseerima ka palju kaugemalt ja teistestki orkestritest. Isegi Võru linn liikus Lihulale piisavalt lähedale. Nende aastate jooksul käis Lihulast läbi palju esmaklassilisi orkestreid, et kohalikega ühiselt musitseerida. Ja Eesti dirigentide absoluutne tipp tuli külaliskavasid tegema esimese kutse peale.
- Nad panustasid oma muusikaharidusse väga hoolsalt. Erinevate külalisõpetajate töötoad oma koolis, Klarnetisuvi Elvas, Põltsamaa Suvekool, Tammefestival, Terra Mariana, Trakai Fanfare Week ja veel mitmeid võimalusi, mis kõik ka ära kasutati, kui vähegi elusad ja terved oldi. On mindud õppima Tallinna Muusikakeskkooli ja nn Otsa-kooli. Küllap minnakse veelgi.
- Nad said nähtavateks ka individuaalselt. Kamba peale kümme auhinda vabariiklikelt noorte muusikute konkurssidelt, üks rahvusvaheline konkursivõit lisaks. Neli löökpillimängijat laulupidude profilaval – see on spordi mõistes nagu kuulumine Eesti koondisesse. Nii mõnegi kohta küsiti nimepidi, kui ta kuskilt puudu oli, nii mõnegi puhul pidasin paremaks ise korraldajaid ette hoiatada, et ta seekord hiljem või üldse mitte tulemas on. Nii mõnigi on paralleelselt tegev teistes väga heades orkestrites. Ja viimasel ajal on tulnud järjest ka personaalseid kutseid rahvusvahelistesse projektidesse.
Sellise pagasiga tuldigi läbi aastate 2019. aasta sügisesse. Kuid tänaseks on meie 28 kontsertkoosseisu orkestrandist
- kaugemal kui Pärnus või Haapsalus 10 inimest;
- ülejäänutest jõudnud gümnaasiumi lõpuklassi 3 inimest;
- ülejäänutest jõudnud põhikooli lõpuklassi 4 inimest;
- ja ülejäänutest sellise töögraafikuga, et mistahes nädalapäeval ja mistahes kellaajal pole garanteeritud iga kord kohalolek, veel 4 inimest.
Taolistes oludes pole orkestril enam võimalik hoida stabiilselt kõrget taset milleski järeleandmisi tegemata. Saada veel paremaks nõuaks aga juba kõige muu kõrvalejätmist ja pühendumist ainult muusikale. Ja see tähendab omakorda, et neile noortele tuleb pakkuda tulevikus ka erialast tööd. Ma ei näe kahjuks koduvallas selliseid võimalusi tekkimas, kui ka palju suuremates linnades pole oma kutselist orkestrit ja õpilasi ei jagu eriti ka ühe muusikakooli jaoks.
Seda kõike arvesse võttes sündiski see emotsionaalselt raske, ent siiski kõiki asjaosalisi kõige paremini säästev otsus.
15. septembril astub Lihula Muusika- ja Kunstikooli orkester oma parimas koosseisus ja mänguvormis üles kõige viimase kontsertkavaga. Oleme selle kokku pannud märgilise tähendusega teostest läbi ajaloo, orkestrandid ise on hääletanud oma lemmiksolistid, dirigendipulti tõusevad külalistena ka Peeter Saan ja Bert Langeler.
Sealt edasi – ei, loomulikult ei tähenda see ühe orkestri kadumist maamunalt. Muusikakooli õpilaste jaoks jääb reedene aeg kell 18.00 endistviisi tunniplaani, sinna on rõõmuga oodatud igaüks (ka täiesti uued pillimehed), tuldagu või Võrust. Korraldame oma noortele jätkuvalt koolitusi, tänu millele ongi neist nii head pillimehed saanud. Osaleme nii paljudes koostööprojektides kui kellelgi võimalik. Aitame kaasa kõigega, mis toetab igaühe unistusi. Muudame ilusamaks Kaitseliidu ettevõtmisi, sest õigupoolest tänu nende suurele ainelisele toele olemegi üldse nii kaugele jõudnud. Ja – kui peavad kõik senised lubadused, alustab järgmisest õppeaastast Lääneranna vallas uus orkestriprojekt, mille käivitamisel loodan tänaste noorte abile, aga sellest pikemalt siis, kui õige aeg on käes.
Nii et ärge pikka viha pidage.
1 kommentaar