Krista Kallavus
Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist
Tihti on sajandivanused aknaraamid paksu värvikihi all ja näevad seetõttu räämas välja. See aga ei tähenda, et neid ei saaks korda teha. Sageli saavad omanikud sellega ise hakkama, kui neid vaid veidi juhendada. Jagamegi nüüd juhtnööre, kuidas kinkida vanale aknale uus elu.
Akna suurimad vaenlased on niiskus ja päike. Niiskuskahjustused tekivad enamasti vihmavee sattumisel raami ja piida alumiste nurgaühenduste või lahtise kiti ja klaasiliistude vahele. Kui on näha, et puit on niiskunud ja värv kobrutab, ei tasu siiski arvata, et raam on läbinisti pehastunud ning kasutamiskõlbmatu. Puidu seisundit on võimalik lihtsasti määrata: torka puitu terava esemega — kui teravik tungib kergesti sügavale puidu sisse, on alust arvata, et see on pehastunud.
Aknaraam tuleb parandustööde ajaks maha tõsta ning avaus piitade kaitseks vihma eest kinni katta. Hilisema segaduse vältimiseks nummerda aknaraamid ning nende lahti võetavad detailid (sh klaasid), raami üla- ja alaserv.
Täielikult pehastunud osad tuleb kindlasti välja vahetada. Vajaduse korral kutsu appi kogenud puutöömeister.
Aknaraamile kinnitatud metallosad ehk manused tuleb raami parandamisel eemaldada, puhastada vanast värvist, viimistleda roostet tõrjuva vahendiga ning paigaldada tagasi parandatud raamile.
Värvi eemaldamine
Vana värv tuleb raamilt eemaldada. Värvi pehmendamiseks võib kasutada kuumaõhupuhurit või infrapunalampi Speedheater, misjärel on võimalik värv kraabitsaga pinnalt eemaldada. Puhastatud pind lihvida liivapaberiga.
Klaas ja kittimine
Vana klaas on väärtuslik ja ilus, selle kergelt laineline pind on oma ebatäiuslikkuses võrratult elavam. Seepärast tuleks vana klaasi igal juhul säilitada. Algselt kititud klaase on õige kittida ka edaspidi. Vanal majal võib aegade jooksul olla aknakitt välja vahetatud klaasiliistude vastu, mis ei ole aga kuigi veetihedad – niiskus imbub klaasi ja liistu vahele, luues seal soodsad tingimused mädaniku ja hallituse tekkeks. Seepärast on soovitatav klaasiliistud kiti vastu välja vahetada.
- Eemalda vana lahtine kitt kitsa peitli või vastava kitilambi abil. Kõva kiti pehmendamiseks võib kasutada ka kuumaõhupuhurit, kuid siis tuleb klaas kindlasti kinni katta (nt vineeritükiga), et see liigse kuumuse käes ei puruneks.
- Kitti ei tarvitse täielikult eemaldada, kui see on lahti vaid mõnes üksikus kohas. Sellisel juhul võib kitti vajalikes kohtades lappida.
- Eemalda vanad klaasitihvtid näpitsatega ja võta klaas ettevaatlikult raamist välja.
- Puhasta kititavad pinnad liivapaberiga. Kata oksakohad oksalakiga ning lase kuivada, seejärel krundi linaõlikrundiga.
- Kata klaasivalts ühtlase linaõlikiti kihiga ning suru klaas kiti sisse.
- Kinnita klaas uute klaasitihvtidega raami külge. Kasuta selleks spetsiaalset väikest haamrit (vt joonist). Et klaas viga ei saaks, aseta haamri alla papitükk.
- Kata klaasi alaserv kitiga ning silu see kitinoaga tasaseks (vt joonist).
Värvimine
Sünteetilise koostisega värv moodustab puidu pinnale kõva kooriku ning ei lase värvi alla sattunud veel välja kuivada, mille tõttu hakkab värv puidu pinnalt maha kooruma. Seevastu tungib linaõlivärv sügavale puidu pooridesse ning muutub vananedes kriitjaks ja mõraliseks, võimaldades niiskunud puidul kiiresti kuivada.
- Krundi põhjalikult puhastatud pind õhukese linaõlivärvikihiga.
- Värvi aknakitt nii, et värv ulatuks sellest 1–2 mm üle. Nii ei pääse aknalt alla valguv vesi kiti ja klaasi vahele.
- Kata raamid 2 korda piisavalt õhukese värvikihiga. Nii saab pind vastupidavam. Kõige sobivam on aknaid värvida sooja ja kuiva ilmaga, vältides otsest päikesepaistet, sest liialt kiiresti kuivades võib värv hakata mullitama.
Akende korrapärane hooldus loob eelduse nende pikaealisusele, säilitab hoone algupärase välimuse ja väärtuse ning on omanikule kokkuvõttes ka kõige säästlikum lahendus.
Kui soovid akende korrastamisest rohkem teada, siis osale 24.–26. mail toimuvatel „Vaata vana akent!” sündmustel. Täpsema kava leiad www.facebook.com/vaatavanaakent/
„Vaata vana akent” teabepäev, kus räägitakse ajalooliste akende väärtusest ja hooldusest, toimub Eesti Vabaõhumuuseumi, Muinsuskaitseameti ja Keskkonnaameti koostöös Lihulas 24. mail.
Fotod: Krista Kallavus, Joosep Oberg
