Oktoobrikuu toob juba teist aastat järjest positiivse lisa meie vanemaealiste inimeste sissetulekutesse – üksi elavad pensionärid saavad üksi elava pensionäri toetust. Toetuse eesmärk on parandada üksi elava pensionäri majanduslikku iseseisvust ja vähendada vaesust.
Millega täpselt on tegemist, sellest kirjutab sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna nõunik Merle Sumil-Laanemaa.
Üksi elava pensionäri toetust maksab Sotsiaalkindlustusamet koos oktoobri pensioniga ja selle saamiseks ei pea pensionär ise midagi tegema – amet maksab seda rahvastikuregistris olevate andmete põhjal. Toetuse määramiseks vaatame, millised andmed on pensionäri kohta rahvastikuregistris kuue kuu pikkuse perioodi vältel alates 1. aprillist kuni 30. septembrini. Toetuse saamiseks peab pensionär olema kogu sellel perioodil vanaduspensionieas ja nagu toetuse nimi ütleb – elama rahvastikuregistri andmetel üksi. Toetust makstakse neile, kelle kättesaadav pension on 2018. aastal väiksem, kui 492 eurot.
Üksi elamise reeglil on ka mõned erandid. Näiteks, kui samal elamispinnal elavad eestkostja ja eestkostetav ning üks nendest või mõlemad on pensionärid, on õigus üksi elava pensionäri toetusele. Ka juhul, kui pensionär elab koos oma alaealise või kuni 21-aastase õppiva lapsega, saab pensionär toetust.
Paraku on jätkuvalt aga ka selliseid pensionäre, kes elavad küll reaalselt üksi, kuid kelle andmed rahvastikuregistris seda ei kinnita. Lapsed on ammu kodust lahkunud, kuid kui sissekirjutused on jäänud rahvastikuregistris muutmata, ei saa sotsiaalkindlustusamet seda toetuse määramisel arvestada. Ka juhul, kui inimene on rahvastikuregistrisse registreeritud ainult kohaliku omavalitsuse täpsusega, ei ole meil võimalik toetust määrata. Julgustame seetõttu inimesi kindlasti oma aadressiandmeid rahvastikuregistris õigeks muutma ja sel juhul tekib toetuse saamise õigus juba järgmisel aastal.
Toetust saavad ka hooldekodude elanikud
Üksi elava pensionäri toetust maksame ka kõigile ööpäevaringset hooldusteenust saavatele pensionäridele, kes on teenusel viibinud vähemalt alates selle aasta aprillist. Nende puhul ei lähtu me rahvastikuregistrijärgsest elukohast, vaid asjaolust, et inimestel tuleb hoolekandeasutustes tasuda sarnaselt kodus elamisele igakuiselt eluks hädavajalike kulutuste eest.
Kui kahest samale aadressile elama registreeritud pensionärist üks on läinud hooldekodusse ja teine on jäänud nende ühisesse koju üksi elama, maksame toetust mõlemale. Seda põhjusel, et üldjuhul hooldekodud ei võimalda teenuse saajaid rahvastikuregistris ümber kirjutada ja seega puudub hooldekodu elanikuga samal elamispinnal elanud pensionäril sisuliselt võimalus end registris üksinda elama märkida.
Kuidas toetust saab?
Üksi elava pensionäri toetuse maksab sotsiaalkindlustusamet välja üks kord aastas – koos oktoobri pensioniga. Toetuse suurus on 2018. aastal 115 eurot. Toetus makstakse välja samamoodi, nagu pensioni – kui pension makstakse arveldusarvele, siis samale arvele laekub ka toetus. Kui aga pension toodi koju, siis tuuakse toetus samuti koju.
Toetuse saamisel ei ole oluline, kas vanaduspensioniealine inimene töötab või ei tööta. Samuti ei võeta toetuse määramisel arvesse muid sotsiaaltoetusi ja tulusid. Toetuse määramisel lähtume inimese kättesaadava pensioni summast, mis peab toetuse saamiseks olema väiksem kui 492 eurot.
Üksi elava pensionäri toetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.
Kui pensionär saab pensioni ka mõnest välisriigist, peab ta toetuse saamiseks sotsiaalkindlustusametile teada andma oma välisriigi pensioni suuruse 1. aprilli 2018 seisuga. Toetust maksame vaid juhul, kui Eestist ja välisriigist saadavate pensionite summa kokku jääb alla 492 euro.
Kokkuvõtteks
Üksi elava pensionäri toetuse saamise peamiseks eelduseks on korras andmed rahvastikuregistris. Kui pensionär ei vasta mingil põhjusel selleaastasel vaatlusperioodil – aprillist septembri lõpuni – toetuse saamise tingimustele, tekib järgmine võimalus toetust saada järgmisel aastal.
Rohkem infot üksi elava pensionäri toetuse kohta leiab sotsiaalkindlustusamet kodulehelt. Küsimuste tekkimisel saab võtta ühendust sotsiaalkindlustusameti infotelefonil 612 1360 või e-kirja teel yksielavad@sotsiaalkindlustusamet.ee.
Päise pilt: Pixabay.com
