Maa- ja Ruumiameti korralise hindamise tulemuste järgi on Eesti maa väärtus viimase nelja aastaga kasvanud ligikaudu kolmandiku võrra. Uued hindamistulemused võetakse maamaksu arvutamisel kasutusele 2028. aastal, kuid maaomanikel ei tasu sellest järeldada, et maamaks suureneb samas ulatuses. Maksukohustuse kujunemisel on oluline roll ka kohaliku omavalitsuse kehtestatud maksumääradel, aastasel tõusupiiril ja maksusoodustustel.
Allikas: maaruum.ee
30. oktoobril avalikustatud Maa- ja Ruumiameti andmetel on Eesti maa koguväärtus kasvanud 2022. aasta 33,2 miljardilt eurolt 44,1 miljardi euroni. Korralise hindamise käigus hinnati ligi 780 000 katastriüksust ning maa väärtus suurenes 96 protsendil maaüksustest.
Maa väärtuse muutused on piirkonniti erinevad. Kõige kiiremini on see kasvanud Tallinna ja Tartu mõjualades. Maakondadest oli kasv suurim Raplamaal (43,2%), Läänemaal (42,1%) ja Võrumaal (41,7%).
Maamaksu kujunemist mõjutavad mitu tegurit
Maa uus väärtus ja tasumisele kuuluv maamaks ei ole üks ja sama asi. Maksu suurus sõltub lisaks maa maksustamishinnale selle sihtotstarbest, kohaliku omavalitsuse kehtestatud maksumäärast, aastasest tõusupiirist ning võimalikest maksuvabastustest ja -soodustustest.
Lääneranna vald on järsu maksutõusu leevendamiseks kehtestanud alates 2026. aastast maamaksu aastaseks tõusupiiriks 10 protsenti.
See tähendab, et maamaksu aastane kasv on piiratud ka juhul, kui maa maksustamishind suureneb märkimisväärselt. Kodualuse maa puhul kehtib nõuetele vastavatele maaomanikele lisaks kuni 1000 euro suurune maamaksusoodustus.
Vallavanem Tarvi Sitsi sõnul on oluline, et maaomanikud eristaksid maa väärtuse muutust tegelikust maksukohustusest. „Maa väärtuse kasv ei tähenda, et 2028. aastal tuleb korraga tasuda sama suure kasvu võrra kõrgemat maamaksu. Selle vältimiseks on olemas nii seadusest tulenevad reeglid kui ka Lääneranna valla kehtestatud soodustused,“ selgitab vallavanem.
Omavalitsustel on võimalus maksukoormust kujundada
Allikas: maaruum.ee
Maamaks on üks väheseid kohalike omavalitsuste tululiike, mille suurust saavad vallad ja linnad ise mõjutada. See laekub täies ulatuses maa asukohajärgse omavalitsuse eelarvesse ning aitab rahastada kohalikke avalikke teenuseid.
Eesti Linnade ja Valdade Liidu andmetel moodustas maamaks 2025. aastal omavalitsuste tuludest ligikaudu kaks protsenti. Kokku laekus omavalitsustele maamaksust 81 miljonit eurot.
Omavalitsused saavad maamaksu kujundada seadusega etteantud piirides, kehtestades maksumäärasid ja aastaseid tõusupiire ning rakendades maksusoodustusi. Näiteks on 2027. aastaks 48 omavalitsust 78-st kehtestanud maamaksu aastaseks tõusupiiriks 10 protsenti ehk madalaima seadusega lubatud taseme.
Ka Lääneranna vald lähtub põhimõttest, et maa väärtuse muutuse mõju tuleb hinnata tervikuna, arvestades nii kohalike maaomanike maksukoormust kui ka valla võimalusi kohalikke teenuseid rahastada.
2027. aasta annab aega muutuste mõju hinnata
2026. aasta korralise hindamise tulemusi hakatakse maamaksu arvutamisel kasutama alates 1. jaanuarist 2028. Seega ei mõjuta uued hindamistulemused 2026. ega 2027. aasta maamaksu.
2027. aasta jooksul saab vald hinnata uute maksustamishindade tegelikku mõju Lääneranna maaomanikele ja valla tuludele ning vajadusel vaadata üle kohaliku omavalitsuse pädevuses olevad maamaksu tingimused.
„Oluline on leida tasakaal kohalike teenuste rahastamise ja maaomanike maksukoormuse vahel. Uute hindamistulemuste rakendumiseni on veel aega ning seda perioodi saab kasutada nende mõju hindamiseks ja vajalike otsuste tegemiseks,“ lisab Tarvi Sits.
Oma maa uut väärtust saab kontrollida
Maaomanikud saavad oma maatüki 2026. aasta hindamistulemustega tutvuda Maa- ja Ruumiameti veebikeskkonnas minu.kataster.ee. Seal saab vaadata maa hinnatud väärtust ning võrrelda seda 2022. aasta hindamise tulemusega.
Lääneranna valla maamaksu maksumäärade, tingimuste ja soodustuste kohta leiab täpsemat teavet valla veebilehelt: Maamaks | Lääneranna vald.
Päisepilt: Pikavere küla Lääneranna vallas / Foto: Viktor Tund
