Kooliõe juures saab õpilane esimese kogemuse, kuidas üksi tervishoiutöötaja poole pöörduda. “On oluline, et see oleks meeldiv kogemus, sest see võib panna aluse usaldusele tervishoiu vastu ja anda lapsele julgust abi küsida,” ütles Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi kooliõde Kadri Vaet.
Kooliõe kabinetis on aega rääkida
Kadri Vaet. Foto: Riin Nurk
Kooliõde on lapsele kõige kergemini kättesaadav tervishoiutöötaja. Õpilased pöörduvad tema poole näiteks valutava pea, väljaväänatud jala või allergilise lööbega. “Vahel on vaja ka lihtsalt peale puhuda,” tõdes kaheksandat aastat gümnaasiumi kooliõena töötav Vaet.
Et lapsed julgeksid oma muredega õe juurde tulla, on Vaet loonud kabinetis lapsesõbraliku keskkonna. “Siin on rahulik ja vaikne! Mul on siin ka mänguasju ja näidisvahendeid.” Vajadusel näitab kooliõde protseduuri kõigepealt enda peal ette. “Täna oli olukord, kus kolmanda klassi õpilane ei julgenud vererõhku mõõta, sest tal oli varasemast ebameeldiv kogemus. Mõõtsin kõigepealt enda vererõhku, seejärel tema oma,” kirjeldas kooliõde.
Õpilase ärakuulamine on Vaeti sõnul suur osa tööst. “Võrreldes näiteks perearstikülastusega on meil aega seda kõike rahulikult teha. Mõte ei ole selles, et saaks ainult linnukese kirja. Mõnikord tuleb laps ühe murega, aga selle taga avaneb terve maailm, millega tuleb tegelema hakata,” ütles ta.
Vanemal võib infotulvas olla keeruline orienteeruda
“Oleme jõudnud piirini, kus on oht, et uuesti hakkavad levima haigused, mille oleme juba ära unustanud, ja karjaimmuunsus nõrgeneb,” ütles kooliõde. Lapsevanematega vesteldes kerkib esile hirm vaktsiinide kõrvaltoimete ees. “Kahjuks liigub ka palju valeinfot. Osad vanemad või isegi kogukonna grupid on infoväljas, kus propageeritakse vaktsiinidest loobumist. Ridade vahele on aga peidetud omakasupüüdlik reklaam muudele tervisetoodetele, mis tõstavad väidetavalt immuunsust või ravivad. Võimalik, et neis toodetes ei peitugi midagi kahjulikku, aga vaktsiini need asendada ei saa,” rääkis kooliõde.
Lapsevanemate teadmatus on Vaeti hinnangul üsna suur. Näiteks arvatakse, et HPV-vastane vaktsiin on väga uus, kuigi see on olnud kasutusel umbes 20 aastat. “Üks vanem keeldus lapsele tehtavast HPV-vaktsiinist, sest arvas, et süst tehakse emakakaela. Kui rääkisime ja ta sai teada, et tegemist on tavalise õlavarde tehtava süstiga, lasi ta oma lapsed vaktsineerida,” ütles Vaet. Tema sõnul saab kooliõde selgitusi jagades aidata vanemal teha teadliku valiku, sest sageli võibki keeldumise taga ollal lihtsalt informatsiooni puudus.
Lapsega tasub rääkida ausalt
Kooliõde soovitab lapsevanematel lastele selgitada, et vaktsiin kaitseb raskete haiguste eest, mille põdemine võib tähendada pikka haiglaravi ja palju rohkem ebameeldivusi, kui üks väike süst koolis. Ta räägib ka ise lastele haiguste võimalikest tagajärgedest.
“Näiteks mumpsi põdemise tüsistuseks võib olla viljatus. Tulevikku vaatavalt selgitan, et kui naine haigestub raseduse ajal punetistesse, võib see põhjustada lootel väärarenguid. Küll aga ei taha ma lapsi hirmutada, vaid rääkida asjadest nii, nagu need on,” ütles Vaet.
Kindlasti tuleb rääkida ka vaktsiinide kõrvaltoimetest. Levinumad kõrvaltoimed on süstekoha valulikkus, punetus ja turse, palavik ning liiges- ja lihasvalu, mis enamasti mööduvad need paari päevaga.
Tervisekontroll aitab muresid varakult märgata
Kõige sagedasemad terviseprobleemid, mida kooliõde tervisekontrollides märkab, on nägemisteravuse langus, ülekaal, rühihäired ja probleemid hammastega. “Mõnikord ei ole hammaste eest hoolitsetud või pole laps üldse hambaarsti juures käinud,” ütles Vaet.
Ette tuleb ka kõrgenenud vererõhku, nahaprobleeme ja vaimse tervise muresid, millega võivad kaasneda psühhosomaatilised valud, väsimus, ärevus, meeleolu- ja unehäired. Raskemad juhud puudutavad ka sõltuvusprobleeme, enesevigastamist ja söömishäireid.
“Kõiki neid muresid võib tervisekontrolli käigus märgata, vaimse tervise teemadega tegelemiseks on mõnikord vaja rohkem aega. Sellisel juhul kutsun õpilase tagasi või suunan koolipsühholoogile,” ütles õde. Koolis toimuvad tervisekontrollid 1., 3. ja 7. klassis ning gümnaasiumis ka 10. klassis.
Vaeti sõnul on tervisekontrollid muutunud palju lapsesõbralikumaks. “See ei ole enam nii, nagu vanasti, kui mitu last kutsuti korraga tuppa, õpilased pidid üksteise ees lahti riietuma ja neid vaid kaaluti, kontrolliti silmi ja rühti ning mõõdeti vererõhku,” ütles ta. Tänapäeval kestab individuaalne visiit vähemalt 45 minutit, mõnikord kauemgi. Suur osa sellest ajast kulub lapse psühhosotsiaalse tausta hindamisele ja nõustamisele.
Ülekaaluliste lastega pered on hädas
Tervisekontrollid toovad välja ka ühe süveneva probleemi – laste ja noorte ülekaalu trendi. “Regulaarne ja tervislik toitumine on üliolulised. Kui ülekaaluline laps on oma murega üksi jäänud, võib ta näiteks arvata, et hommikusöögi söömata jätmine aitab tal alla võtta. Vahel näeme aga hoopis vastupidist tulemust,” ütles Vaet. Tema sõnul tuleb neil teemadel laste ja vanematega palju rääkida.
Kooliõe hinnangul ei saa ülekaalu põhjuseid taandada ainult pere valikutele. Mõju on ka sellel, millist toitu poodides müüakse ja kui palju võivad näiteks joogid suhkrut sisaldada. “Praegune toidukeskkond ei soosi tervislikku toitumist. Vanem peab olema kui toitumisekspert, et osata lapsele sobivat toitu valida. Aga sageli ei ole neil oskust pakendilt toitumisalast teavet lugeda ja tervislikke valikuid teha.”
Toitumisnõustajate juurde on keeruline pääseda ja sageli on need tasulised. “Kuna kaalulangetus on suures osas psühholoogiline teema, tuleks pered suunata individuaalsele või perenõustamisele, mis pole samuti igal pool kättesaadav. Puudub ülevaade ja toimiv võrgustik, kuidas üha kasvava ülekaaluga lastega tulemuslikult tegeleda. Abiks võiks olla riiklik jookide suhkrusisalduse reguleerimine ja Nuri- Score´i kasutuselevõtt,” rääkis kooliõde.
Maakoolis töötades näeb Vaet sedagi, et kõigil peredel ei ole tervisliku toidu ostmiseks piisavalt raha või oskusi seda valmistada. Sageli ei jätku vanematel aega kodus süüa teha ja perega koos laua taha istuda. “Lapse toitumisharjumusi aitab toetada perega koos söömine. Nii saab vanem paremini märgata, kas ja mida laps sööb, ning üheskoos harjutada näiteks taldrikureegli järgimist.”
Kooliõe sõnul on lapse tervise hoidmisel oluline koostöö nii peresiseselt kui ka vanemate ja kooli vaheline koostöö. “Vanem saab ise olla tervislike eluviisidega eeskujuks ja toetada lapse heaolu kodus ning meie kooliõdedna saame omalt poolt olla toeks vanemale ja lapsele ning varakult võimalikele muredele tähelepanu pöörata,” ütles ta.
Päisepilt: Pexels.com
