Raahel Apsalon
Lääneranna Teataja toimetaja
Koonga Koolis minnakse uuele õppeaastale vastu mitme suure muutusega. Koolil on uus direktor, uuendatud logo ja teklid, peagi saab paika ka Tallinnast taaskasutuse korras saadud bussipaviljon. Kõik see sünnib ajal, mil kooli ees seisavad ka sisulisemad küsimused: kuidas hoida väikest kogukonnakooli elujõulisena, tuua juurde uusi võimalusi ja panna õpilased, lapsevanemad ning kogukond tundma, et Koonga Kool on jätkuvalt nende kool.
Kooli uueks direktoriks asunud Marken Malm ei varja, et tegemist on tema senise tööelu suurima väljakutsega. Samas on koolijuhi amet olnud tema jaoks ka unistus.
Kui mutrid töötavad, võiks masinavärgi ka käima panna
Marken Malm on hariduse vallas töötanud kümme aastat ning selle aja jooksul jõudnud olla erinevates rollides: õpetaja, klassijuhataja, tugispetsialist, aineõpetaja ja õppekorraldusega seotud ametites.
„Ühtepidi võime öelda, et tegu on lihtsalt unistusega! Kui kümme aastat oled erinevates koolides õpetaja olnud, siis vaatad ikka austusega alt üles, kui koolijuht aktustel kõne peab või kuidas olukordi lahendab,“ räägib ta. „Ausalt öeldes polegi see alati nii positiivne kogemus, aga vähemalt on tekkinud visioon, kuidas asju teha või asju tegemata jätta.“
Koolijuhi amet tundus talle ka professionaalse järgmise sammuna. Üks rollidest, mis oli veel tegemata. „Ma olen olnud õppekorralduse, õpetamise, klassijuhatamise, tugispetsialisti, aineõpetaja rollides ja iseenesest, kui saad aru, kuidas mutrid töötavad, siis võiks ju masinavärki ka osata tööle panna.“
Oma otsustes on Malmi sõnul teda alati toetanud ka lähedased. Eriti värvikalt meenutab ta vanavanaema reaktsiooni. „Minu vanavanaema ei suutnud küll ära ohhetada, et tema lapsuke on nüüd koolmeister – tema ajal oli see ju sisuliselt presidendi tähtsusega koht.“
Töölaud täitus kiirelt
Marken Malm. Foto: erakogu
Koolijuhi amet ei olnud Malmi jaoks täiesti ootamatu tulevikusiht. Oma sõnul oli ta „viisaastaku lõpuosas“ juba mõttes koolijuhiks valmis, kuid võimalus selleni juba kolmekümneselt jõuda, tekitas siiski tunde, et võiks korraks jalad lauale panna ja saavutatut nautida.
Kui ta seda aga direktorikabinetis tegi, vaatas vastu midagi muud. „Sealt vaatas vastu sellised hästi vanad ja tuhmid kladed mille sisuks olid umbes 15 aastat vanad ja aegunud raamdokumendid. Loorberitel jäi istumata, töö vajas tegemist!“
Töölaud täitus kiiresti. Korrastamist ja loomist vajavad dokumendid, kooli haldussüsteemid, koduleht ja sotsiaalmeedia. Malm tunneb siiski, et on õiges kohas.
„Sellel kohal on mulle nii palju tööd pakkuda – eelmainitud raamdokumentidest valla haldussüsteemideni ning edasi veel kodulehe haldamisest sotsiaalmeediani ja kõige muuga seal vahepeal samuti. Ja minul Koonga Koolile vastu on ju kõik need vastused anda, mis mul eelmistest töökohtadest ja õpingutel omandatust külge on jäänud.“
Väike kool, aga „oi kui ühtehoidev“ kant
Koonga Kooli suurim tugevus ja samal ajal ka suurim väljakutse on Malmi hinnangul selle väiksus. „Võib-olla me tõesti ei saa kõiki kellasid ja vilesid lubada, mis on olemas suurtel koolidel, aga teisipidi jälle on meil sellevõrra tugevam kogukond ja tihe võrgustik, et ega ükski asi tegemata ju ei jää.“
Intervjuule vastuseid andes kinnitas seda tema sõnul ka üks üsna tavapärane hetk; ühe õpilase isa andis teada, et tuleb ja võtab kooli küljest vana sildi maha. „Siin tuleb ainult küsida, mina vist lihtsalt ise veel ei oska ega söanda.“
Koonga Kool on tema jaoks eelkõige oluline kogukonnakool. Malm soovib, et laps saaks sealt hea hariduse kodu lähedal, ilma et suur osa päevast kuluks kooli ja koju sõitmisele. Kuid teadmised ei ole tema jaoks sugugi ainus asi, mida laps koolist kaasa peaks saama.
Ta meenutab ka oma kooliaega. Vaheaja või nädalavahetuse lõppu ta küll pikisilmi ei oodanud ning ega koolis käimise vastu ka otseselt midagi ei olnud. „Mul olid toredad õpetajad, sõpru nägi, sain peale koolipäeva veel palli taguda – mida rohkem vaja olekski.“
„Seda sama soovin ma ka Koonga Koolile,“ ütleb ta. „Õpilased saavad siit selle kogukonnatunde – meie kant on väike, aga oi kui ühtehoidev.“
Eraldi esimesed klassid ja „helesinine unistus“
Üks uue õppeaasta oluline muutus on see, et koostöös Lääneranna vallaga avatakse Koonga Koolis esimene ja teine klass eraldi, mitte liitklassina.
Malmi jaoks on see oluline samm, kuid tema „helesinine unistus“ ulatub sellest kaugemale. „Minu helesinine unistus on see, et ka järgmistel aastatel tuleks piisavalt palju õpilasi. Et õpilasi jätkuvalt tuleks ja oleks ja jääks.“
Selleks soovib ta võita kogukonna heakskiidu ning näidata kohalikele peredele, et Koonga Kool on nende lastele jätkuvalt hea valik.
Järgmise kolme aasta jooksul loodab ta näha koolis rohkem huviringe ja sportimisvõimalusi. Plaanis on kirjutada projekte, mille toel võiksid Koongasse tekkida näiteks madalseiklusrada, pallikastid ja discgolfirajad. „Mida rohkem saavad nad olla siin kodu ümber, seda toredam on!“
Unistuste hulka kuulub ka Erasmus+ akrediteering. Lisaks soovib direktor, et kooli koduleht toimiks, arengukavad, õppekavad ja kodukorrad oleksid ajakohased ning õpetajatel oleks rohkem võimalusi tundidest maksimum võtta. Õpilastele tahaks ta pakkuda nii palju kultuuri ja erinevaid käike, kui eelarve võimaldab.
Malm loodab ka, et tulevikus õnnestub kooli juurde leida rohkem tugipersonali – sotsiaalpedagooge, eripedagooge ja abiõpetajaid. Kõige olulisemaks peab ta aga töörahu. „See tundub väga siuke Miss Estonia vastus, et mu suurim soov oleks maailma rahu, aga kõige-kõige olulisem on minu jaoks just see töörahu. Et õpilased oleksid siin hea meelega, et nende kõik vajadused oleksid siin kaetud ja et ka õpetajad oleksid oma tubli töö eest märgatud.“
Kool annab noorele ainult poole haridusest
Marken Malm usub, et kooli elu ei tohiks piirduda klassiruumi ja tunniplaaniga. Seetõttu soovib ta arendada koostööd ka noortetoaga ning tuua Koongasse rohkem võimalusi liikumiseks ja vaba aja sisustamiseks. „Ütlen ausalt, et minu jaoks pakub kool päriselt ainult poole sellest haridusest, mida noor peaks elus õppima.“
Tema sõnul on formaalhariduse kõrval oluline koht mitteformaal- ja informaalharidusel.
„Noored vajavad liikumist, noored vajavad tähelepanu ja hästi suure noorsootöö kui eriala austajana ütlen ma ka, et kui need kaks asja liita, siis alles suudame me päriselt noore inimese tuumani jõuda.“
Uuendatud logo, uued teklid ja uus aed
Koonga Kool ei lähe uuele õppeaastale vastu ainult sisuliste plaanidega. Koolil on nüüd ka uuendatud logo ja teklid ning kooli ümbruses on valmimas uus aed. Nende muutuste taga on lapsevanemate ja vilistlaste eestvedamine ning toetus.
Logo ja tekli autor ning tehniline teostaja on Koonga Kooli vilistlane Evelin Lidmets, graafiline disainer ja Kõrgema Kunstikooli Pallas lõpetav tudeng.
Peagi saab Koonga Kool ka Tallinnast taaskasutuse korras saadud bussipaviljoni. Selle leidmise ja Koongasse toomise eest tänane teede- ja transpordispetsialist Jüri Helilat.
Lääneranna vallavalitsuse abivallavanema Henrik Raave sõnul ei ole see veel kõik. Pilootprojektina on koostöös Lääneranna Gümnaasiumiga käivitumas individuaalsed õppekavad Koonga piirkonnas elavatele hariduslike erivajadustega lastele. Raave tänas selle eest Lääneranna Gümnaasiumi direktor Rasmus Lippurit ning tõi eraldi esile ka haridus- ja noorsootöö nõunik Evelin Vanaselja suure panuse kooli uueks õppeaastaks ettevalmistamisel.
Kõik need muutused annavad Koonga Koolile lisaks uuele sisule ka uue nähtava näo.
0,65 koormusega maksimalist
Direktori ametis on Marken Malm ametlikult 0,65 koormusega, kuid tema enda sõnul on selles üks probleem. „Ma olen olemuselt maksimalist – see on väga halb kombinatsioon. Ma teen iga päev tööd, laupäeval ka.“
Esimese kooliaasta puhul soovib ta tööalaselt iga päev endast maksimumi anda, kuid inimlikult loodab teadlikult ennast hoida ja mitte läbi põleda. „Tahaksin ka lihtsalt endaks jääda. Ma olen paras latatara ja igal võimalikul momendil lahendan ma asju huumori ja kergusega – see võiks selle aastaga alles jääda.“
Vabal ajal veedab ta aega kaasa, pere ja sõpradega ning on ligi 24 aastat sisuliselt igal nädalal jalgpalli mänginud. Praegu Lääneranna valda kolides on ta juba mõelnud ka harrastusvõrkpallile ja koorilaulule.
Koonga Kooli tuleviku võtab Marken Malm ise kokku ühe lausega: „Liigume iseseisva, eraldiseisva ja kauaseisva kooli suunas!“
Loe lisaks:
