Muinsuskaitseamet
Muinsuskaitseamet ja Kultuuriministeerium kutsuvad osalema muinsuskodu energiatõhusa renoveerimise seminaril.
„Kindlasti on energiatõhususe teema väga oluline. Hiljuti kolis üks naaber välja, ütles, et liiga külm on lihtsalt. Küttekulud on nii suured,“ arutles üks ajaloolise puitmaja elanik. „Võiks olla üks kindel infosüsteem, kust ma saan kõik vajaliku info, mis mul enda kodu jaoks vaja läheb. Ja võiks olla üks inimene, kelle juurde ma lähen ja kes aitab algusest lõpuni, kuni asjad saavad aetud,“ rääkis teine koduomanik. Need ja veel paljud teised mured ja soovid kerkisid esile Eesti Kunstiakadeemia ja Muinsuskaitseameti korraldatud muinsuskodude omanike töötubadest, mis tegelesid murekohtade kaardistamisega ning lahenduste leidmisega energiatõhusust parandava renoveerimise teemal.
Sageli kultuuriväärtuslikku maja renoveerida soovivad omanikud või korteriühistute liikmed ei tea täpselt, kust pihta hakata või kuidas renoveerimise teekond kulgema peaks.
Samuti võib segadust tekitada vanale majale sobivate energiatõhusust parandavate lahenduste leidmine. Enamasti takerdub renoveerimine siis, kui töid alustatakse ilma selge plaanita ja kogemusteta ehitajatega. Mõte, et „avame natuke siit ja natuke sealt ning siis küsime tuttava ehitusmehe käest, mis tema arvates veel tegema peaks“ tuleks kohe kõrvale heita – esiteks on selline tegevus suure tõenäosusega ebaseaduslik ning tööd peatatakse; teiseks, et vajaliku dokumentatsiooni vormistamise ajaks ei jääks tööd seisma ning juba pooleldi avatud hoone ilmastiku eest kaitsetuks. Vanade majade renoveerimisel ja energiasäästlikumaks tegemisel ei piisa paraku uue maja ehitamise kogemusest, kuna protsess, sobivad materjalid ja lahendused erinevad palju.
Aeg-ajalt tuleb ette ka selliseid juhtumeid, kus algne plaan on vana eterniitkatus vahetada uue ja vettpidava vastu, kuid pärast katuse avamist ambitsioonid kasvavad ning eesmärgiks saab hoopis hoone tervikrenoveerimine. Siis peab omanik arvestama projekti koostamisele, kooskõlastustele, hinnapakkumiste küsimisele, ehitustöödele ja lõppdokumentatsioonile kuluva ajaga.
Renoveerimisele võib kuluda kümme aastat või rohkemgi. Ka edaspidi tuleb jätkata regulaarsete hooldustegevustega ja jälgida hoone kulumise märke.
Muinsuskaitseamet koondab kogu vajaliku info oma kodulehele
Selleks, et pakkuda muinsuskaitsealuste hoonete omanikele, arhitektidele ja ehitajatele paremat arusaamist ja nõu renoveerimisprotsessi läbimise, energiatõhususe parandamise võimaluste, hooldustööde, aga ka võimalike toetuste ja pädevustega tööde tegijate kohta, koondab Muinsuskaitseamet kogu vajaliku info oma kodulehele.
3. septembril kell 14.00 toimub Lihula muuseumis ka samateemaline teabepäev.
Muinsuskaitsja Anton Pärn ja Lääneranna vallavanem Tarvi Sits räägivad Lihula minevikust ja tulevikust. Muinsuskaitseameti insener Üllar Alev avab elumaja hooldusega seotud teemasid enne ja pärast hoone tervikrenoveerimist. Kadri Kallast Kultuuriministeeriumist tutvustab Muinsuskaitseameti uut veebikeskkonda, parimaid renoveerimise näiteid ning ajaloolistele majadele sobivaid energiatõhusust parandavaid lahendusi. Päeva lõpus on võimalik asjatundjatelt nõu küsida ning oma koduga seotud murekohti arutada.
Teabepäev ja töötuba on kõikidele huvilistele tasuta.
Seminar toimub Lihula Muuseumis (Linnuse tee 1) 3. septembril algusega kell 14.00. Osalemine on tasuta.
Registreeri oma osalus ja tutvu ajakavaga: Muinsuskodu seminar 03.09 kl 14-17 Lihula muuseumis
Päisepilt: Lihula peatänav. Foto: Avo Kiisk
