Maris Altmann
Sel kevadel viis Metsküla Kooli õpirändeprojekt 5.–6. klassi õpilased Ateenasse. Reisi keskmes oli demokraatia sünni mõtestamine ja antiikaja ajaloo õppimine kohapeal, keskkonnas, kus see kõik päriselt aset leidis. Samal ajal oli see palju enamat kui ainult ajalugu. Ateenast sai nädalaks meie klassiruum, kus lõimusid erinevad ained ja kogemused: ajalugu, ühiskonnaõpetus, loodusõpetus, keeled ning igapäevaelu.
Õpiränne toimus projekti „Silmapaistvalt hea haridus külakoolist: tõstame õpimotivatsiooni ja õpime õppima“ raames. Projekti keskmes on küsimus, kuidas toetada õpilaste õpioskusi ja motivatsiooni nii, et õppimine ei oleks ainult kohustus, vaid tähenduslik ja arusaadav protsess.
Ateena valik sihtkohana ei olnud juhuslik
Just seal on võimalik mõtestada demokraatia kujunemist ja antiikaega keskkonnas, kus need ideed sündisid. Samal ajal kujunes kogu linn klassiruumiks, õppimine ei toimunud aga ainult muuseumides ja ajalooliste varemete vahel, vaid ka tänavatel, koolis, ühistranspordis ja igapäevastes olukordades.
Õpilaste jaoks algas õppimine juba teel Tallinnast Ateenasse, sest mõne jaoks oli see esimene lennukogemus. Ka kohapealne elu oli teistsugune: suurlinn ja sellega kohanemine pani proovile nii julguse kui ka iseseisvuse.
Oluline osa õpirändest toimus partnerkoolis, väikeses Pireuse 32. algkoolis, kus kohtuti selsete õpilastega ja õpiti koos Vana-Kreeka ajalugu ning demokraatia sünni aluseid. Ühised tegevused, mängud ja arutelud lõid võimaluse kiiresti sõbruneda ning pallimängud andsid hea põhjuse inglise keeles suhelda. Ehkki alguses oli koolikeskkond võõras ja teistsugune, kui meie oleme harjunud, olid inimesed soojad ja sõprussuhted tekkisid kiiresti. Loodame väga, et uutel sõpradel avaneb peagi võimalus meile külla tulla ja koos meiega Eestit avastada.
Ajalugu ja ühiskonnaõpetus said väga erilise tähenduse Ateena agoraal, kus mängisime läbi demokraatia toimimist. Otse antiiksel Vana-Kreeka agoraal korraldasime väitluse, milles mängisime läbi, mis tunne oleks kuuluda ajaloolisse nõukogusse või leida poolehoidjaid enda argumentidele. Hääletussedeliteks olid savitahvlikesed. Selline õppimine tegevuse kauduv andis hoopis teistsuguse arusaama demokraatiast ja oli lisaks kõigele muule ka väga lõbus, samuti tuli tagataskust välja võtta kõik oma inglise keele teadmised, argumenteerimis- ja kuulamisoskused ning püüda kõige tipuks targalt otsustada.
Loomulikult külastasime Akropoli, Akropoli muuseumi, Ateena Rahvuslikku Arheoloogiamuuseumi ja Panathinaikó staadionit. Viimane neist asus meie kodutänava kõrval ja sai üsna koduseks paigaks. Eriti uhke tunne on öelda, et oleme jooksnud võidu sel samal staadionil ning staadioniringi pikkuseks on tänapäevase neljasaja asemel 333,333 meetrit. Kõik need kohad aitasid siduda varasemad teadmised päris paikade ja lugudega ning andsid väga põhjaliku ülevaate kunstiajaloost. Ja kui võimas tunne on jalutada õhtuses linnas, kus igal sammul saab näha ajalugu ja kõrgub Akropol.
Meie õpiränne ei piirdunud ainult õppetööga
Sama oluline oli kõik see, mis toimus nende „vahepealsete“ hetkede jooksul, kui olid ühised käimised linna peal, toiduelamused, vahemereline kliima ja uued sõprussuhted. Ka seal toimus suur osa õppimisest, mida ei saa tegelikult ette planeerida ega lihtsalt klassiruumis kogeda.
Sealne linnaloodus pakkus tõeliselt põnevaid avastusi, leidsime väiksemaid mereloomi, papagoisid, kilpkonni ja tänavapuudel kasvavaid vilju. Vahel võisime tundideks jääda mereranda, uurida sealset loomastikku ja maitsta meresoola. Ja võib vaid aimata, kui palju neid hapusid apelsine, mandariine ja greipe me seal ära proovisime ja kui lihtne või keeruline oli neid puude otsast kätte saada.
Selle projekti mõte oli tuua Ateenas kogetu ka tagasi kooli ja kasutada seda päriselt õppimisel. Et õpetajad prooviksid teadlikumalt erinevaid õpetamisviise ja õpilased saaksid paremini aru, kuidas nad ise õpivad. Samal ajal said nad juurde teadmisi demokraatiast ja harjutasid inglise keelt päris olukordades.
Ateena õpiränne näitas hästi, et kui õppimine on seotud päris kogemusega, siis jääb see ka meelde. Projekt lõppes aprilli teisel nädalal koolis ettekannetega, mille rändurid koolikaaslastele kokku panid.
