Lääneranna Gümnaasiumi Kõmsi koolimajas valmib kevadeks juba 11. muusikalilavastus – seekord jõuab lavale Hans Christian Anderseni muinasjutul põhinev „Lumekuninganna“, mida ilmestavad Taani rahvaviisid. Etendusi saab näha 8. mail ja 7. juunil Kõmsi rahvamajas.
„Nõiad leiutasid peegli, mis moonutas kõik kauni ja ilusa koledaks ja kurjaks. Suur võidujoovastus leiutise üle muutis nõiad ettevaatamatuks ja peegel purunes miljoniks killuks. Killud pudenesid maailma laiali ja nii mõnigi inimene sai killuga pihta. Inimene justkui külmus, muutus kalgiks ja julmaks…“ nii algab H. Cr. Anderseni muinasjutt „Lumekuninganna“.
Muinasjutu võimuses on üks poiss halvast päästa. Lugu räägib kõike võitvast sõprusest.
Lavale astuvad Kõmsi lasteaia vanema rühma lapsed ning kõik kooli õpilased
Nii nagu varasematelgi aastatel, saab iga laps võimaluse laval särada – lauldes, tantsides ja näideldes.
Muusikaõpetaja Pille Saatmäe sõnul on muusikali valmimine pikk ja põnev protsess, kus olulisel kohal on laste loovus: „See on põnev aeg ettevalmistuses – leida karakterid, neile sobivad riided ja aksessuaarid. Arutleda, kuidas tegelane mõtleb või miks ta midagi ütleb. Lapsed on väga vahetud ja loovad fantaseerijad.“
Etenduse ettevalmistus algab rollide ja laulude õppimisest, kuid jõuab lõpuks välja päris teatrini: dekoratsioonide, valguse, kostüümide ja mikrofonideni. Kõmsi kooli muusikaklassi tagaruum on aastate jooksul kujunenud omamoodi fantaasiagarderoobiks, kus leidub kostüüme ja aksessuaare eri ajastutest, barokkparukatest kuni ballikleitideni.
Kui tekstid ja laulud selged, kolitakse proovidega lavale. Seal tuleb harjuda ruumi, liikumise ja kiirete ümberriietumistega. Etenduse päeval koondub kõik ühtseks tervikuks.
„Kõik toimub kui unenäos ja ärkad alles aplausi peale. See on võimas tunne,“ kirjeldab Saatmäe lavakogemust.
Lavastuse valmimisse panustab lisaks õpetajatele ka suur hulk abilisi ja lapsevanemaid
Just ühiselt tegutsedes sünnibki see, mida Saatmäe nimetab väikeseks teatriimeks.
Proovide perioodil ja etenduste ajal käib lava taga pidev ja täpne töö, mida publik ei pruugi märgata. Õpetajad ise näevad lavastust tervikuna sageli alles hiljem salvestuse vahendusel, sest etenduse ajal jagub ülesandeid kõigile. Tuleb avada ja sulgeda kardinaid, aidata lastel kostüüme vahetada, otsida kaduma läinud aksessuaare, hoida lava taga vaikust, suunata õiged tegelased õigel hetkel lavale ning vajadusel meelde tuletada tekst või liikumine. Samuti tuleb kiiresti vahetada dekoratsioone ja hoida kogu lavaline tegevus sujuvas liikumises – täpselt nagu päris teatris.
Selle kõige juures on hindamatu roll abilistel, kelle panus aitab lavastusel toimida. Saatmäe toob eraldi välja: „Õnneks on meil Annika, Anneli, Marika, Eva-Liis, Mare, Sille, Margus ja Lea, samuti lapsevanemad ning abilisi veel siit ja sealt.“
Just nende ühise panuse toel sünnibki hetk, kui publik saali jõuab ja laval hakkab juhtuma midagi erilist.
„Ja kui ka publik saali tuleb, ongi päris teatri tunne ja sünnib väike teatriime.“
Kõmsi kooli muusikalide traditsioon ulatub aastasse 2006
Iga paari aasta tagant valmiv uus lavastus on saanud kogukonnas oodatud sündmuseks. See ei ole pelgalt etendus, vaid ühine loomeprotsess, kus iga osaleja annab oma panuse.
Kõik huvilised on oodatud seda väikest teatriimet oma silmaga vaatama ja kaasa elama.
