Raahel Apsalon
Lääneranna Teataja toimetaja
Muinsuskaitseamet eraldas 2026. aastal mälestiste korrastamise toetusvoorudest üle Eesti kokku 4,33 miljonit eurot. Toetust said 105 projekti ning nende hulgas ka mitu Lääneranna vallaga seotud objekti.
Pärnumaale suunatud toetuste seas on neli Lääneranna vallas asuvat kultuurimälestist, mille korrastamiseks ja säilitamiseks eraldati toetusi kogusummas 174 440 eurot.
Lihula linnuse müürid saavad kaitse ja uue ilme
Lihula linnuse varemed vallikraavidega. Foto: Mihkel Tammet
Üks suuremaid toetusi läheb Lihula linnuse varemete vallikraavidega kompleksile, kus tehakse pealinnuse edela- ja põhjapoolse müüri konserveerimistööd. Taotletav summa oli küll 77 180 eurot, millest Muinsuskaitseamet pakkus vähendatud mahus toetust summas 54 392 eurot, millele lisandub 20% omaosalus.
Lihula Muuseum rõhutab, et linnusemüüride seisukord on viimastel aastatel märgatavalt halvenenud – võsa on müüre varjanud ja kivid hakanud pudenema. Konserveerimistööd ei ole seega pelgalt iluküsimus, vaid vajalik samm, et tagada nii mälestise säilimine kui ka külastajate ohutus. Lihula pealinnus on üks valla tuntumaid ajaloolisi sümboleid ning tehtavad tööd aitavad seda väärtust hoida ja esile tuua ka edaspidi.
Massu mõisa meierei katus restaureeritakse
Riigi toetus jõuab ka Massu mõisa meierei hooneni, mille katuseplekk ja roovitus vahetatakse ning katus restaureeritakse. Selleks eraldati taotletava summana 100 000 eurot, millele lisandub veel taotleja oma- või kaasfinatseeringuna ligi 70%.
Massu mõisa meierei on väärtuslik ehitismälestis, mille korrastamine aitab säilitada piirkonna mõisapärandit ning parandada hoone kasutusvõimalusi tulevikus.
13. sajandi hauaplaadid saavad uue elu
Toetust said ka 13. sajandist pärinevad trapetsiaalsed paasist hauaplaadid, mis asuvad Pärnu maakonnas. Projekt hõlmab hauaplaatide puhastamist, konserveerimist ja eksponeerimist. Taotleja nõustus vähendatud mahus toetusega summas 1 746 eurot, millele lisandub 10% omaosalus.
Tööde eesmärk on säilitada haruldased keskaegsed mälestised ning teha need külastajatele paremini nähtavaks ja mõistetavaks.
Trapetsiaalsete hauaplaatide teemal avaldasime möödunud kuul ka Mati Mandeli kirjutatud artikli: Trapetsiaalsete hauaplaatide mõistatus
Lihula kiriku aknad saavad uuele elule
Lisaks eelnevale sai Muinsuskaitseametilt positiivse otsuse ka Lihula Eliisabeti kirik. Toetuse abil restaureeritakse järgmised kaks halvemas seisukorras akent, mille tööde maksumus on 18 302 eurot ning omaosalus 10%.
Aknad on hoone üks haavatavamaid osi ning nende kehv seisukord mõjutab otseselt nii kiriku sisekliimat kui ka ajaloolise hoone säilimist. Restaureerimistööd aitavad parandada nii kiriku välisilmet kui ka selle kasutustingimusi.
Toetused aitavad hoida pärandit elavana
Muinsuskaitseameti nõustamisosakonna juhataja Kais Matteus on rõhutanud, et riigi tugi aitab mälestiste omanikel kanda vastutust pärandi säilitamise eest.
„Eesmärk on, et väärtuslikud hooned ja objektid säiliks ning oleks ka tulevikus inimestele nähtavad ja kasutatavad. Selleks on vaja täna restaureerida ajaloolisi katuseid, parandada müüre ja palkseinu ning korrastada väärtuslikke detaile,“ on Matteus selgitanud.
Toetusvooru vastu oli ka tänavu väga suur huvi – esitati üle 500 taotluse kogusummas enam kui 21 miljonit eurot. See näitab, et kultuuripärandi korrastamine on jätkuvalt oluline nii omanikele kui ka kogukondadele.
Lääneranna vallas asuvatele mälestistele eraldatud toetused võimaldavad parandada mitme olulise mälestise seisukorda ning aitavad hoida valla ajaloolist pärandit elavana nii kohalike kui ka külaliste jaoks.
Päisepilt: Lihula Eliisabeti kirik lumesajus / Foto originaal: Endel Apsalon
