Raahel Apsalon
Lääneranna Teataja toimetaja
Lääneranna vallale eraldati ligi 500 000 eurot toetust Lihula kultuurimaja energiatõhususe tõstmiseks. Toetus saadi Riigi Tugiteenuste Keskuse meetmest, mis on suunatud avaliku sektori kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe parandamiseks. Projekti kogumaksumus on 499 720 eurot ning see kaetakse täies mahus toetusrahast.
Lihula kultuurimaja on ehitatud 1989. aastal ning paikneb Lihula ajaloolisel muinsuskaitsealal. Tegemist on arhitektuuriliselt väärtusliku hoonega ning ühtlasi Lääneranna valla ühe olulisema kultuuri- ja kogukonnakeskusega, kus toimuvad kontserdid, teatrietendused, kinoseansid, huviringid, noortekeskuse tegevused ja paljud kogukonnaüritused.
„Järgmise sammuna viime lähikuudel läbi riigihanke, mille tulemusel selgub tööde täpne maksumus ning ka projekti lõplik mõju valla eelarvele,“ selgitab vallavanem Tarvi Sits. „Lihula kultuurimaja puhul ei ole tegu lihtsalt hoonega, vaid tipparhitektuuriga omas ajas – maja arhitekt on Rein Tomingas ja sisekujunduse autor Eva Jänes ning hoone pälvis 1990. aastal tiitli Eesti Ehitis. Usun, et just selle arhitektuurne ja kultuuriline väärtus mängis rolli ka toetuse saamisel, sest hindamisel võeti arvesse nii hoone seisukorda kui ka selle tähtsust kogukonnale ja kultuuripärandile.“
Miks investeering on vajalik?
Kuigi kultuurimajas on viimastel aastatel tehtud mitmeid uuendusi – vahetatud aknad ja uksed, renoveeritud teatrisaal ning uuendatud küttesüsteem –, on hoone üldine energiatõhusus endiselt madal. Puudub tänapäevane ventilatsioon, ruumid kuumenevad suvel üle ning osa konstruktsioone on niiskuskahjustustega.
Projekti eesmärk on parandada nii hoone energiatõhusust kui ka sisekliimat, säilitades samal ajal kultuurimaja arhitektuuriline ja muinsuskaitseline väärtus. Kavandatud lahendused põhinevad energiaauditis tehtud ettepanekutel ning on kooskõlastatud Muinsuskaitseametiga.
Lääneranna valla arendusspetsialist Gerli Umal: „Projekti eesmärk oli teha Lihula kultuurimajast energiatõhus hoone, mis vastab tänastele kasutusvajadustele. Lihula kultuurimaja energiatõhususe parandamine on oluline investeering, mis aitab hoonet hoida kasutuses ka järgmisteks aastakümneteks, arvestades nii sisekliima parandamise, energiakulu vähendamise kui ka hoone arhitektuurilise ja muinsuskaitselise väärtuse säilitamisega.“
Millised tööd tehakse?
Projekti raames rekonstrueeritakse ja soojustatakse kultuurimaja katus ning sokkel, rajatakse uus ventilatsioonisüsteem koos soojatagastusega ning paigaldatakse jahutussüsteem tantsusaali, väikesaali ja huviringide ruumidesse. Samuti vahetatakse välja energiamahukas lavavalgustus ning paigaldatakse päikeseelektrijaam, mis hakkab tootma vähemalt 29 700 kilovatt-tundi elektrit aastas.
Lisaks korrastatakse sooja tarbevee- ja küttesüsteemid ning uuendatakse valgustust. Kõik tööd tehakse viisil, mis säilitab hoone välisilme ning väärtuslikud interjööridetailid.
Tööde tulemusena väheneb hoonesse tarnitav energia vähemalt 46 protsenti ning kasvuhoonegaaside heide väheneb ligi 14 tonni aastas. Samuti suureneb taastuvenergia osakaal ning paraneb märkimisväärselt ruumide sisekliima.
Kasu kogukonnale
Lihula kultuurimaja on Lääneranna valla kultuurielu keskpunkt. Hoone on aastaringselt kasutuses ning teenindab väga erinevaid vanusegruppe – lapsi, noori, täiskasvanuid ja eakaid. Energiatõhususe parandamine aitab vähendada vallale langevaid energiakulusid ning loob kasutajatele tervislikuma ja mugavama keskkonna.
Projekti tulemusel säilib muinsuskaitsealal asuv kultuurimaja aktiivses kasutuses ka tuleviku mõistes ning jääb Lääneranna valla üheks olulisemaks kogukonna kooskäimise kohaks.
Projekti „Lihula kultuurimaja energiatõhususe tõstmine“ ettevalmistus algab 2026. aasta märtsis ning ehitustööd on kavandatud ajavahemikku august 2026 kuni august 2027.
Hoone energiatõhusamaks muutmist toetab Eesti riik EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust.
Päisepilt: Lihula kultuurimaja. Foto: Viktor Tund
