Täna, 3. jaanuaril möödus 106 aastat päevast, mil 1920. aastal kell 10.30 vaikisid relvad Eesti Vabadussõjas ja jõustus vaherahu Eesti ning Nõukogude Venemaa vahel. Lääneranna vallas koguneti nii Lihulas kui ka Mihklis, et austada ja mälestada Eesti vabaduse eest võidelnuid ja langenuid.
Mälestushetk Lihula Vabadussamba juures
Lääneranna vallavanem 3. jaanuaril Lihula Vabadussamba juures
Kaitseliidu Lääne maleva Lihula üksikkompanii eestvedamisel koguneti kell 10.30 Lihula Vabadussamba juurde, kus asetati küünlad ja peeti vaikuseminut Vabadussõjas võidelnute ja langenute mälestuseks. Mälestushetkel osalesid pealtvaatajad, Kaitseliidu Lääne maleva Lihula üksikkompanii kaitseliitlased, Naiskodukaitse Lääne ringkonna Lõuna-Läänemaa jaoskonna naiskodukaitsjad ning Lääneranna valla esindajad.
Lühikeses kõnes rõhutas vallavanem Tarvi Sits eneseusu ja tahte olulisust. Ta tõi paralleeli Vabadussõja algusaegade ja tänapäeva sündmuste vahel, märkides, et ka 1918.–1920. aastal kõlasid kahtlused, kas väikeriigil on võimalik suure vaenlase vastu seista. Ometi viis usk endasse ja oma riiki Eesti Vabadussõjas võidule. Vallavanem sidus selle mõtte ka tänapäevaga, märkides, et samasugune usk ja sihikindlus on kandvaks jõuks ka Ukrainas, kes võitleb oma vabaduse eest. „Vabadussõjas võidelnud panid aluse meie riigi vundamendile,“ sõnas Sits.
„106 aastat tagasi, 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, vaikisid relvad ja saabus rahu. Väike Eesti oli suutnud seista vastu suurele Venemaale ning 31. detsembril 1919 kirjutati alla vaherahu lepingule,“ rääkis Lääne maleva kaplan ja Lihula üksikkompanii tegevliige Meelis Malk. „Ka meie kandi mehed ja naised andsid sellele oma panuse – paljud neist kaotasid elu. Teadaolevalt oli neid 40 võitleja ringis.“
Pärast Lihulas peetud mälestushetke külastati Vabadusristi kavaleride ja naiskodukaitsjate haudu Lihula, Kirbla, Sause, Karuse ja Hanila kalmistutel. Külastuste käigus rääkis Kaja Lotman ajaloolistest isikutest ja paikade tähendusest.
Küünlad ja vaikusehetk Mihkli kalmistul
Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistati ka Mihkli kalmistul, kus Pärnumaa maleva Soontagana malevkond austas langenute mälestust küünalde ja vaikusehetkega. Mälestushetked nii Lihulas kui Mihklis kinnitasid, et Vabadussõja pärand elab edasi ning meie vabadus ei ole iseenesestmõistetav.
3. jaanuar on päev, mil kogu Eesti peatub hetkeks ühiseks vaikusehetkeks – kodus, tööl või avalikus ruumis – et mõelda neile, kes võitlesid ja andsid oma elu Eesti vabaduse eest ning austada langenud kangelaste mälestust.
