Maxim Tuul
AS G4S Eesti
Küttesüsteemid on Eesti kodude loomulik osa. Olgu selleks ahi, pliit, kamin või saunakeris. Kahjuks jõuab külmade ilmade saabudes päästeteenistusteni üha enam teateid kütmisega seotud õnnetustest. Vähe teatakse, et enamik neist algab pisikestest vigadest: mõrast, valesti paigaldatud lõõrist või liiga vara suletud siibrist.
Küttekolded ei lähe lihtsalt katki. Enamasti on selle taga hoolduse puudumine või ohtlikud ehituslikud lahendused. Veelgi ohtlikum on olukord, kui vigane küttesüsteem paiskab tuppa vingugaasi, mis on lõhnatu ja värvitu ning võib mõne minuti jooksul olla surmav. Kuigi lokaalsed andurid annavad kohapeal häiret, siis gaasi mõju võib koheselt olla nii tugev, et inimene ennast aidata ei suuda ja seetõttu tasuks paigaldada nutikas suitsu- ja vinguandur Nublu, mis kutsub ise abi.
Tüüpilisi probleeme ei pruugi silmaga märgata
Kõige ohtlikum osa küttesüsteemist ei pruugi olla silmaga nähtav. Sageli on lagunenud korstna ots, mida inimesed ise ei kontrolli. Aastatega murenev tellis või tsemendisegu võib variseda ja tekitada ohtliku olukorra. Teadmatult ise küttekollet parandama minnes ei pruugita jälgida, kas selleks ikka on valitud tulekindel materjal. Näiteks montaaživahtu või muud põlevat materjali kasutades võite teha oma kodule karuteene.
Mõrad võivad tekkida ka pööningul olevasse ossa, kus temperatuurid kõiguvad ja konstruktsioonid väsivad. Kui puitdetailid jäävad korstnale liiga lähedale, võivad need kuumuse mõjul süttida ka ilma otsese leegita.
Probleeme tekitavad sageli ka ühenduslõõrid ehk torud ja kanalid, mis ühendavad kütteseadet korstnaga. Kui need on kaetud või puudub võimalus neid visuaalselt kontrollida, avastatakse mõrad sageli alles siis, kui suits või kuumus on juba eluruumidesse tunginud. Mõranenud lõõr on üks tavalisemaid põhjuseid, miks vingugaas tuppa pääseb.
Ka kütteseade ise võib olla seestpoolt kahjustunud. Ahi võib väliselt paista täiesti korras, kuid selle lagi ja sisemised osad võivad olla varisemisohtlikud. Saunakeriste, pliitide ja praeahjude puhul esineb tihti läbipõlenud osi või katkiseid pliidiplaate, mis juhivad kuumuse otse puitkonstruktsioonidesse. Sellisel juhul on tulekahju oht väga suur.
Vingugaas on nähtamatu ja lõhnatu oht, mis võib mõne minutiga elu võtta
Kõige tõsisem oht ei ole suits ega leek, vaid vingugaas. Seda ei tuvasta inimene lõhna, värvi ega maitse järgi. Sageli ei jõua kannatanud isegi aru saada, mis toimub, sest vingugaas tekitab uimasust ja unisust ning selle järel võivad tekkida teadvushäired ja hingamise seiskumine.
Vingugaas tekib enamasti siis, kui põlemisprotsess on häiritud või küttesüsteem on füüsiliselt kahjustunud. Pragude kaudu imbub vingugaas aeglaselt ja märkamatult tuppa. Vingugaasi sattumiseks tuppa ei pea süsteem alati isegi katki olema. Piisab valest kasutusest.
Siibri liiga varajane sulgemine on levinud harjumus, mis võib lõppeda traagiliselt
Teiseks suureks riskiks on liiga vara suletud siiber. Paljud usuvad, et kui leek on kustunud, võib siibri sulgeda. Tegelikult jäävad söed hõõguma väga pikaks ajaks. Kui siiber pannakse kinni enne, kui söed on täielikult jahtunud, tekib vingugaas, mis liigub eluruumidesse. Sellised olukorrad võivad lõppeda traagiliselt.
Kuidas end kaitsta?
Iga küttesüsteem vajab regulaarset hooldust. See hõlmab korstnapühkija kontrolli ning vajadusel lõõride ja kollete parandustöid. Ka korralikult hooldatud kütteseade ei taga täielikku ohutust. Riskiks on alati inimlik eksimus: valel ajal suletud siiber, liiga kiire kütmine, märjad puud, halb tõmme või väsimus, mis takistab õigel ajal reageerimist.
Seetõttu on nutikate ohutuslahenduste roll üha olulisem ja soovitame paigaldada nutika anduri, mis tuvastab ohu, saadab signaali otse häirekeskusesse, kust saadetakse kohe abi. Päästeametnikud rõhutavad sageli, et reageerimisel on iga minut arvel.
Tähelepanu ei tohi hajuda
Kütmine on meie kliimas vältimatu osa elust. Sama oluline on aga mõista, kui tundlik võib üks küttesüsteem olla. Mõrad, valed materjalid, halb paigaldus ja lohakus kütmisel võivad tuua kaasa tulekahju või vingugaasi näol eluohtliku olukorra. Küttesüsteemi tuleb regulaarselt kontrollida, kasutada seda õigesti ning paigaldada nutikad andurd, mis kaitsevad ka siis, kui inimene ise ei märka probleemi.
