Ingvar Saare
Lääneranna vallavanem
Lääneranna vald on astumas energiatõhusa ja jätkusuutliku elukeskkonna suunas. Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuse näol on otsustatud mitu olulist investeeringut, mille tulemusel renoveeritakse Lõpe klubi ning viiakse lõpuni Lääneranna Gümnaasiumi liginullenergiahoone rajamine.
Samal ajal liiguvad ettevalmistused ka Koonga, Varbla ja Virtsu kogukonnakeskuste loomise suunas. Need investeeringud aitavad vähendada valla püsikulusid, tagada kaasaegse teenusevõrgustiku ning pakkuda igas piirkonnas senisest paremaid tingimusi õppimiseks, töötamiseks ja kogukonnategevusteks.
Lääneranna vald investeerib hoonete energiatõhususse – Lõpe klubi ja Lääneranna Gümnaasium said toetust
Riigi Tugiteenuste Keskus rahastab Lääneranna vallale kuuluva Lõpe klubi energiatõhusamaks rekonstrueerimist ning Lääneranna Gümnaasiumi liginullenergiahoone rajamist.
- Lõpe klubi toetuse summa on 763 840 eurot, millele lisandub valla omaosalus 327 360 eurot.
- Lääneranna Gümnaasiumile eraldatud toetus on 2 800 000 eurot.
- Taotlus on esitatud ka Lihula kultuurimaja energiatõhusamaks muutmiseks. Investeeringu maht on ligikaudu 500 000 eurot, mille puhul omaosalust ei rakendata.
- Järjekorras ootavad Koonga ja Varbla koolimajad ning Virtsu lasteaiamaja. Nende taotluste esitamine sõltub Lääneranna Gümnaasiumi toetuse vastuvõtmisest.
Taust: valda tabanud kriis ja muutuste vajadus
Tänase vallavalitsuse ametisse asumisele järgnenud kuul, vahetult enne jõulupühi, laekus uudis, et Koonga katlamaja oli osaliselt kokku varisenud. Arutati vajadust soetada uus konteinerkatlamaja, kuid selleks sisuliselt vahendeid ei olnud. Kuigi katlad ise jäid varingus terveks, iseloomustas olukord toonast valla jõuetust midagi päriselt ära teha.
Kolm aastat hiljem oleme meeskonnatöö tulemusena jõudnud olukorrani, kus suudame investeeringuid reaalselt ellu viia ja valda edasi arendada. Lähtudes tervikvaatest, on vald kohandanud teenusvõrku, jätnud kasutusest välja hooneid, mille olemasolu pole hädavajalik ning koondanud igas piirkonnas teenuseid ühte energiatõhusasse majja.
Oluline pole majade arv, vaid avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus.
Energiatõhusad hooned võimaldavad maksumaksja raha kasutada sisutegevustes, mitte ülemäärases kütmises.
Lõpe saab energiatõhusa ja nüüdisaegse kogukonnakeskuse
1969. aastal ehitatud Lõpe klubihoonet ootab ees põhjalik uuenduskuur moderniseerimisfondi toel. Eesmärk on muuta hoone energiatõhusamaks ja kaasaegsemaks, et hoonesse koondatud avalikud teenused – lasteaed, raamatukogu, kultuuri- ja noortekeskus – oleksid mugavamalt kasutatavad.
Renoveerimistööde tulemusel väheneb hoone energiatõhususarv seniselt 361-lt 140 kWh/(m²a)-le, saavutades C-energiaklassi. Rekonstrueeritakse välisseinad, vahetatakse aknad, soojustatakse pööning, uuendatakse katus ning rajatakse ventilatsiooni-, jahutus- ja automaatikasüsteemid. Valmib ka uus soojussõlm.
Taotluse koostas arendusspetsialist Gerli Umal.
Renoveerimise järel saab Lõpest eeskuju, kuidas väiksemas piirkonnas on võimalik säästlikult ja nutikalt korraldada avalikke teenuseid ning toetada kogukonna kestlikkust.
Lääneranna Gümnaasium saab 2,8 miljonit eurot
Teine energiatõhususe projekt rahastatakse kohalike omavalitsuste liginullenergiahoonete ehitamise meetmest. Taotluse koostas projektijuht Raina Jeeberg. Meetme eesmärk on vähendada omavalitsuste suure energiakuluga hoonete mahtu, asendades need liginullenergiahoonetega.
Projekti tulemus on juba kõigile nähtav ja õpilastele kasutuses – uus Lääneranna Gümnaasiumi õppehoone. Rahastuse tingimuseks on mitteenergiatõhusate hoonete kasutusest välja arvamine lammutamise kaudu.
Vallavalitsus on esitanud lammutatavate hoonetena:
- Lihula Gümnaasiumi vana hoone (tänaseks lammutatud),
- Lõpe koolimaja (ei ole enam kasutuses),
- Virtsu koolimaja (v.a võimla ja pesuruumide osa) kuna õppetegevus on ette nähtud üle viia Virtsu lasteaiamajja.
Meetme tingimustele vastavaid, kuid veel lammutamata hooneid vallal enam ei ole.
Millised on Virtsu, Koonga ja Varbla kogukonnakeskuste plaanid?
Virtsu koolimaja on täna väikeses mahus kasutuses ning selle ühes osas tegutseb ka raamatukogu. Vallavalitsus on tellinud eelprojekti Virtsu lasteaiamaja ümberehitamiseks kogukonnamajaks, kuhu mahuksid lasteaed, kool ja raamatukogu. Lisaks on kaalutud saali laiendamist ning uute kogukonnaruumide rajamist. Midagi pole lukus ja plaani saab veel omakorda edasi arendada.
Koonga ja Varbla puhul on plaan kasutada koolihooneid kogukonnakeskuse loomiseks. Sama toetusmeede, millest rahastatakse Lõpe klubihoonet, võimaldab muuta ka need hooned energiatõhusateks ja madalate ülalpidamiskuludega teenuskeskusteks.
Iga hoone – Koonga koolimaja, Varbla koolimaja ja Virtsu lasteaiamaja – vajab personaalset lähenemist.
Koongas on piisavalt ruumi, et nutika projekteerimise abil mahutada ühte hoonesse kool, lasteaed, raamatukogu, noortekeskus, multifunktsionaalne saal ja isegi perearstikeskus. Varblas on ilmselt vaja mõningaid lisaruume ning läbi mõelda rahvamaja edasine kasutus. Virtsu lahendused on käsitletud eespool.
Virtsu kogukonnakeskuse üks võimalik lahendus
Rahastus kogukonnakeskuste rajamiseks on olemas
Eesmärgini jõudmiseks on vaja tahet, koostööd ja väga head projekteerimisbürood – ning loomulikult raha. Seekord on investeeringute elluviimiseks vajalikud vahendid olemas; küsimus on eelkõige tahtes.
Liginullenergia meetme 2,8 miljonit eurot on võti, mis võimaldab järgmise nelja aasta jooksul rajada kaasaegsed ja energiatõhusad kogukonnakeskused kõigi endiste omavalitsuste territooriumidele. Samuti jääb raha üle teede remondiks (vähemalt 200 000 eurot aastas), Vatla kergliiklustee valgustuseks ja muudeks investeeringuteks.
Aeg-ajalt kõlab väide, et keegi ei tea sellistest plaanidest ja neid on hoitud salajas. Tegelikkus on vastupidine – kõik otsused alates koolivõrgu korrastamisest kuni eelarvete ja arengukava kinnitamiseni on suunanud teenuseid koondama ja püsikulusid vähendama.
Lääneranna valla arengukava tegevuskava aastateks 2025–2030 näeb ette kogukonnakeskuste rajamist Varbla ja Koonga koolihoonete ning Virtsu lasteaiamaja baasil.
Lääneranna vallal on harukordne võimalus lahendada lähiaastatel ära mitu olulist küsimust – see jätab edaspidi rohkem raha sisutegevusteks ning vähendab kulusid hoonete remondile ja haldusele.
Kui 2,8 miljonit eurot tagasi lükata, puudub vallal võimekus suuremateks arendusteks. Kaasaegset elukeskkonda ootavad aga ka Lihulast kaugemal olevad piirkonnad – see on meie võimalus!
Päisepilt: Virtsu kogukonnakeskuse üks võimalik lahendus
