Tairi Tamme
Lääneranna Gümnaasiumi arendusjuht
Neljapäeval, 30. oktoobril toimus Lääneranna Gümnaasiumis midagi esmakordset ja meeldejäävat – ühe päeva jooksul olid kõik gümnaasiumi viie tegutsemiskoha õpilased ja õpetajad koos Lihula koolimajas. Lapsed saabusid Koongast, Kõmsilt, Varblast ja Virtsust, et veeta koolipäev ühiselt Lihula kooliperega. Plaan oli ambitsioonikas.
Päeva ajendiks oli Eesti Kontserdi kaudu korraldatud Alika kontsert
Tegelik eesmärk oli aga palju laiem – luua ühtset koolitunnetust, õppida koos ning kogeda ühtekuuluvust.
Hommik algas tuttava koolilõhnaga: kaerahelbepuder moosiga leidis tee ka meie peakülalise Alika taldrikule. Direktor Rasmus Lippur tervitas fuajees kogu kooliperet ning koolipäev sai hoogsa alguse. Õppetööd viidi läbi eri paigus: klassides, fuajees, spordisaalis ja isegi õues. Õpetajad olid nutikad ja paindlikud – ruumidest said rühmatööalad, liitklasside lahendused sündisid lennult. Kõik toimis, isegi siis, kui tuli improviseerida.
Mitte kõik ei läinud küll plaanipäraselt – näiteks jäi Kõmsi ristil tellitud buss seisma. Õnneks tegutses L&L kiiresti, uus asendusbuss jõudis peagi kohale ning ka Kõmsi ja Virtsu lapsed jõudsid õigeks ajaks Lihula koolimajja kohale. Jõudsid isegi hommikupudru ära süüa.
Päeva kulminatsiooniks oli kontsert
Alika Milova pakkus oma soojuse ja suurepärase lauluhäälega noortele nii muusikaelamuse kui vahetu fännikogemuse. Väiksemad kuulasid vaimustunult ja laulsid kaasa, suuremad püüdsid küll näida ükskõiksed, ent suud laulsid kaasa ja sõnad olid peas. Pärast kontserti jagas Alika autogramme – paberitele, kätele ja isegi tossudele.
Päeva lõpetuseks kogunesid õpetajad õpetajate tuppa, et hinge tõmmata ja muljeid jagada. Jagus naeru, kerget väsimust ja suurt rahulolu.
Direktor Rasmus Lippur võttis päeva kokku nii: „Vahel tundub keeruline hoomata ühist kooli, kui koolimaju on viis ja vahemaad kümnete kilomeetrite pikkused. Tegelikkuses oleme aga kõik ühe kooli pere – ja just selle tunde süvendamiseks me Lihulasse kogunesimegi, koos laste ja õpetajatega Koongast, Kõmsilt, Lihulast, Varblast ja Virtsust. Esmakordselt selliselt koos õppides nägime, et tegelikult ei ole vahet, millisest õppekohast keegi tuleb – kõik õppisid ja õpetasid koos ning see toimis väga hästi. Järgmistel kordadel saame ühisõppepäeva veel paremini planeerida, sest nüüd on meil kogemus ja teadmine olemas. Mõistsime, et kuigi igapäevaselt õpime eri koolimajades, oleme siiski üks pere – Lääneranna Gümnaasiumi koolipere. Sellised ühistegevused annavad nii õpilastele kui õpetajatele uusi ideid, lähendavad kolleege ja aitavad luua uusi sõprussuhteid.“
Tagantjärele tunnistati, et esialgu oli närv sees
Paberil tundus plaan üsna hirmutav. Kohapeal muutus närv aga kiiresti heaks elevuseks. Õpetajad kiitsid koostööd ja ühtset klappi, hästi läbi mõeldud päevakava, loovat ruumikasutust ning laste kohanemisvõimet. “Tilu-lilu” asemel toimus päriselt õppimine. Uus koolimaja pakkus palju võimalusi kaasaegsete ja loovate õppemeetodite kasutamiseks.
Ka õpilaste muljed olid siirad ja vahetud. Teiste õppekohtade lapsed olid elevil uhiuuest koolimajast, vanade ja uute sõprade nägemisest ning suurest majaesisest mängualast. Algus võis väiksemate jaoks olla hirmutav – Lihula koolimaja rohke õpilaste arv võis ehmatada. Siiski lõppes koolipäev rõõmsa sumina ja heade mälestustega. Järgmisel korral varutakse kindlasti rohkem aega, et kõik saaksid koolimaja ees asuval mängualal ka piisavalt aega veeta.
Tugevaimateks õnnestumisteks toodi välja:
- ühtne koolitunne,
- loovad ja paindlikud õppevormid,
- õpetajate koostöö,
- õpilaste kaasamine ja uudishimu.
Ausalt tunnistati, et järgmisel korral võiks tempo olla rahulikum – kuigi päevakava oli läbimõeldud, kujunes päev üsna tempokaks. Need olid mõtted, mis õpetajate toast päeva lõpus kõlama jäid.
Aitäh Eesti Kontserdile ja Alikale meeldejääva elamuse eest.
Aitäh õpetajatele, kes selle päeva võimalikuks muutsid.
Aitäh õpilastele, kelle siirus ja rõõm tegid päevast just sellise, nagu see oli.
Selliseid päevi tahaks veel – järgmine kord rahulikumas tempos, rohkem õues ja sama rõõmsas koosolemises. Sest Lääneranna Gümnaasium on üks kool, üks pere. Vahemaad ei loe, kui suund on ühine.
