Septembri lõpus kõlas Lihula uues ja avaras Lääneranna Gümnaasiumi Lihula õppehoones elav mõttevahetus, kui mitusada külalist – haridusjuhid, koolipidajad ja valdkonnaeksperdid üle Eesti kogunesid konverentsile HaridusLood: „Kas jagub? Kes vastutab?“. Suurelt kõlavad küsimused leidsid vastuseid just siin – Lääneranna valla südames, kus hariduselu kujundamine ja kogukonna tugevus on viimastel aastatel saanud uue sisu.
Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Lääneranna valla eestvedamisel korraldatud konverentsi ettekanded ja arutelud tõid Lihulasse nimekaid esinejaid – akadeemik Jaak Aaviksoo, ettevõtja ja endine minister Urve Paris Palo, analüütik Piret Zahkna ning mitmete omavalitsuste juhid Rae, Järva, Jõhvi, Saue ja Toila vallast. Arutleti hariduse rahastamise, koolivõrgu korrastamise ja kohaliku vastutuse üle – mitte ainult probleemidest rääkides, vaid ka praktilisi lahendusi jagades.
Ministrid ühel laval: koostöö ja vastutus käsikäes
Päeva oodatuim osa oli endiste ja praeguste haridus- ning regionaalministrite debatt, kus arutelul osalesid Kristina Kallas, Piret Hartman, Tõnis Lukas, Jaak Aab, Siim Valmar Kiisler ja Jaak Aaviksoo. Auväärsete arutelupartnerite sõnavõtud olid ausad, kohati teravad, kuid eelkõige tulevikku vaatavad. Kõlama jäi ühine arusaam: hariduse jätkusuutlikkus sõltub koostööst ja vastutusest – nii riigi kui kohaliku tasandi vahel.
„Eesti hariduses ei ole puudu mitte rahast, vaid mõistlikust hariduskorraldusest,“ rõhutas Jaak Aaviksoo, kutsudes üles usaldama kohalikke omavalitsusi, kellel on tegelik teadmine oma laste ja kogukonna vajadustest. Sama rõhuasetus kõlas Piret Zahkna (ELVL) ettekandes: „Usaldust ei saa üles ehitada pressiteadetega – see tekib vaid siis, kui istutakse ühiselt laua taha ja kuulatakse päriselt.“
Omavalitsused jagasid kogemusi ja lahendusi
Ka Saue valla kogemus kinnitas, et toimiva koolivõrgu aluseks on koostöö ja realistlik töökorraldus. „Suurim muutus on toimunud seal, kus õpetajad ja koolijuhid tunnevad, et neil on oma roll ja vastutus,“ märkis Saue esindaja abivallavanem Andres Kaarmann.
Rae ja Järva valdade ühises ettekandes tõdeti, et õpetajate järelkasvu ja kvalifikatsiooni puudus on muutumas süsteemseks küsimuseks. „Me ei saa jääda ootama, et probleemid ise lahenevad. Vajame paindlikkust ja realistlikke valikuid,“ sõnas Järva valla haridusnõunik Piret Sapp.
Lääneranna: tulevikku vaatav haridus ja tugev kogukond
Lääneranna valla esindajad kuulsid konverentsil korduvalt tunnustust nii haridusvõrgu korrastamise kui ka Lihula uue koolihoone rajamise suunal, mis on saanud sümboliks läbimõeldud otsustele ja investeeringutele tulevikku.
Lääneranna Gümnaasiumi hoolekogu esimees ja vallavolikogu liige Hardi Pikkmets ütles sisuka päeva lõpuks: „Turbulentse haridusvõrgu korrastamise käigus oleme toiminud seaduse ja riigi suuniste järgi, aga samal ajal loonud midagi, mis tõstab kogu piirkonna hariduse kvaliteeti. Lihula uus koolihoone on selle kõige nähtavaim sümbol – siin on tänapäevane, avar ja inspireeriv õpikeskkond. Konverentsil kõlanud arutelud kinnitasid, et riik ei peaks sekkuma kohaliku omavalitsuse autonoomiasse, vaid tegema koostööd, et iga kulutatud euro oleks mõistlikult kasutatud ja looks kogukonnale väärtust.“
Pikkmets tõdes, et talle jäi kõige rohkem kõlama just Aaviksoo mõtteviis – mõistlik hariduskorraldus ja usaldus kohalike vastu on võtmetegurid, kui soovime, et haridussüsteem oleks tulevikus tugev ja jätkusuutlik.
Päeva sõnum: „Jagub, kui vastutame koos“
Päeva lõpetuseks sõnastati ühine sõnum, mis jäi kõlama nii lavalt kui omavahelistest vestlustest: „Jagub, kui vastutame koos.“
Lihulas toimunud konverents oli tõestus sellest, et ka väikestes paikades sünnivad suured ideed – ja et Eesti hariduse tulevik kujuneb just seal, kus kogukond, kool ja vald tegutsevad ühiselt.
Päisepilt: HaridusLood konverentsil: „Kas jagub? Kes vastutab?“ Lihulas. Foto: Ain Saare
