ARVAMUSARTIKKEL
Andri Annerviek
Lääneranna Vallavolikogu liige
Tekst on esitatud muutmata kujul
Territoorium on suur ja inimesi napib – see on Lääneranna vald kui hajaasustuse musternäide. Senised omavalitsuse otsused, kogukondade ootused, põrunud
kommunikatsioon ja populismi esiletõus on loonud eeldused tugevasti vastandunud rahvaesindajate tekkeks. Samas teenused tuleb jätkuvalt väheste ressurssidega kvaliteetselt kättesaadavad hoida ja rahva tahe kas keskuslinnas, Varblas, Virtsus, Koongas või nende ümbruses väiksemates külades on ühtmoodi olulised ja vajalikud. See loob valimisnimekirjadele eeldused leida ühisosa.
Valijate jaoks saab määravaks küsimus: kui palju pöörata tähelepanu väiksemate piirkondade jätkusuutlikkusele ja kui palju keskusega lõimumisele? Tasakaalus vald eeldab ühtlast regionaalarengut, et ükski kogukond ei tunneks end kõrvalejäetuna. Ühtne kultuur sünnib koostööst, mitte vastandumisest.
Ootusi ületav kool. 2025. aasta septembris avati Lihulas uus koolimaja, mis ületas sellele seatud ootusi ning pakub lastele kaasaegset ja kvaliteetset õpikeskkonda. Väga lühikese ajaga tehtud suur töö näitab vallavalitsuse, majandusosakonna ja ehitusettevõtete head koostööd ja pühendumust. Uue koolihoonega tasub ilma eelarvamusteta tutvuda nii koolilastel, lapsevanematel, teiste koolide töötajatel kui ka kõigil huvilistel.
Radikaalne reform. Lääneranna vallas toimus 2023. aasta kevadel ulatuslik haridusreform, mille käigus sulgusid mitme kooli kooliastmed. Kõige enam mõjutas see Lõpet, kus 2023. sügisest kooliosa enam ei tegutse, kuid on alates tänavu sügisest värsketes ruumides uus lasteaed. Kõige vähem puudutas reform Kõmsit. Suurt mõju avaldas reform kõige kaugemates punktides nagu Koonga, Varbla ning Virtsu. Metskülas tegutsev erakool lisab haridusmaastikule mitmekesisust ja toob valda õpilasi ka väljastpoolt. Reformi peamiseks põhjuseks oli õpilaste vähene arv – tegemist oli pikaaegse riikliku poliitika tegeliku mõjuga, ellu viiduna kohalikul tasandil.
Uuring ja tegelikkus. Aasta enne reformi viis näiteks Koonga kooli hoolekogu koos lapsevanematega läbi küsitluse, et kaardistada olemasolev olukord ja võimalikud mõjud kooliastmete sulgemisel. Uuring andis hea ülevaate perede töökohtade paiknemisest, liikumissuundadest ja võimalikest otsustest haridusmaastiku muutumisel. Paljud eeldused osutusid reaalsuseks kohe pärast reformi. Üks keskseid küsimusi on jäänud õhku: mida varem laps kodupiirkonnast lahkub, seda väiksem on tõenäosus, et ta tulevikus sinna tagasi pöördub. Igapäevased mured on seotud pikkade koolipäevadega:
transpordile kulub vähemalt 2-3 tundi, lisandub vähemalt 1-2 tundi ooteaega. See on määravaks koolivaliku teguriks.
Kõik ei läinud uude kooli. Paljud pered valisid oma liikumistrajektooridest lähtudes Pärnu, Audru, Tõstamaa või Muhu koolid. Sageli liiguvad ühe pere lapsed vanemate töö- või elukohaga seotud suunal. Seetõttu peab regionaalarengu planeerimine toimuma koostöös kogukondadega ja olema vajadusel paindlik. Kooli jõudmine ja kojuminek peab olema võimalikult ajasäästlik – bussiliiklus peab tagama tihedad ühendused ilma ümberistumisteta. See toob kasu nii koolilastele kui ka töötajatele.
Tuleviku lõimumine ja tasakaalus vald. Haridus- ja teadusministeerium on rakendanud kodulähedase algkooli pidamist soodustava toetusmeetme. See on regionaalpoliitiliselt positiivne, kuid ei arvesta teekonna pikkust ega kaugemaid asulaid. Lääneranna kogemuse pinnalt võib öelda, et helge maapiirkondade tulevik eeldab riigi tugevamat rahalist panust ka 9-klassiliste põhikoolide säilitamisse – eriti praeguses julgeolekuolukorras, kus oma inimeste püsimine maal on strateegiliselt oluline.
Senisest rohkem tuleb panustada väikekoolide hoonete korrashoidu ja õppekeskkonna kvaliteeti – olgu selleks näiteks kaasaegsed arvutid ja digioskuste õpetamine, mis peavad igas koolimajas olema kättesaadavad. Lihula uue kooli valmimise järel jõudis suur osa mööblist ja muust inventarist väiksematesse koolidesse. Lihula koolimajal seisab ees uus peatükk, mida saab sisustada koostöös kogukondadega. Ühiskond areneb kiirelt ja suur väljakutse on suunata koolisüsteemi industriaalühiskonna põhiselt lähenemiselt ümber intellektuaalkapitalismile – noorte enesemotivatsiooni ja loovuse arendamisele. Oluline roll on ka õppesuundade kujundamisel, mis arvestaks piirkonna ajaloo ja territoriaalse loodustunnetusega.
Õpilaskodu võimalus Lihulasse looks lisandväärtust. Maapiirkonnas kasvanud ja seal hariduse saanud noortest sirguvad tulevikutegijad: ettevõtjad, spetsialistid, juhid, tarkvaraarendajad või teadlased. Kõik teed on avatud, aga stardiks tuleb läbida madalamad kooliastmed ja saada sealt piisav hoog kaasa.
Hariduse kõrval peab omavalitsus tagama maapiirkonnas soodsa ettevõtluskeskkonna, korras taristu ja efektiivse juhtimise. Iga püsiv ja lisanduv töökoht toetab piirkonna arengut ja aitab peredel maal püsida.
Päisepilt: Tuhu soo. Foto: Lilli Lumera
