Tervisekassa
Möödunud aasta alguses alustasid Eesti maakondades tööd haridusasutuste tervisedendajad, et aidata kujundada oma maakonna lasteaedades ja koolides tervist väärtustavat elulaadi. Pärnumaa haridusasutuste tervisedendaja Madli Murumaa tõdes, et üks keerulisemaid asju uues ametis oli oma rolli selgitamine.
Pole ka ime, sest Eestis on haridusasutuse tervisedendaja üsna uus nähtus, mis sai alguse Tervisekassa, Tervise Arengu Instituudi ja maakondade arendusorganisatsioonide koostööprojektist. Selle eesmärk on senisest tõhusamalt tegeleda tervisedendusega lasteaedades ja koolides. Eesmärgi saavutamiseks värvati kõikidesse maakondadesse ning Tallinnasse ja Tartusse tervisedendajad, kes toetavad oma maakonna või linna lasteaedu ja koole nii teoreetiliste teadmiste kui ka praktiliste tegevustega, et kujundada laste ja noorte seas tervist väärtustavat elulaadi. Siiski ei lähe haridusasutuse tervisedendaja ühtegi kooli või lasteaeda tööle, vaid pakub neile tuge ja teadmisi.
Madli Murumaa tööpõld on lai, sest Pärnumaal on kokku 73 haridusasutust, mille hulka kuuluvad 29 lasteaeda ja 44 kooli. Nende hulka on arvestatud ka lasteaed-algkoolid, mis täidavad kahte rolli, pakkudes nii kooliharidust kui ka lasteaiateenuseid. Sügiseks oli Madli külastanud enamikku koole ja lasteaedu, osasid neist korduvalt. Külastuste eesmärk oli tutvustada ennast ja oma tööülesandeid, samuti kaardistada haridusasutustes seni ette võetud tervisedenduse praktikad. „Koostöö loomine on olnud pikk protsess, mis nõuab järjepidevat suhtlemist ja usalduse võitmist,“ nentis Madli.
Kõiki ei saa ühe vitsaga lüüa
„Haridusasutuste külastamine on olnud üks olulisemaid tegevusi, igale koolile ja lasteaiale on personaalne lähenemine. Oluline on igat asutust tundma õppida, et mõista nende vajadusi ja leida sobivaid tervisedenduslikke lahendusi. Samuti on olulist rolli mänginud koolitused ja seminarid, mis on aidanud suurendada enesekindlust ja teadlikkust,“ kinnitas Madli.
Igas koolis ja lasteaias vaadatakse üle, millised on nende tervisedenduslikud tegevused ja mida saab veel paremini teha. „Tähtis on olnud heade praktikate jagamine, kus tutvustan teiste haridusasutuste edulugusid, et inspireerida ka teisi nende eeskuju järgima. Lisaks olen suunanud juhtkondi tervisemeeskondade loomise poole, mis aitavad tervisedenduslikke tegevusi süsteemselt koordineerida. Samuti olen innustanud kaaluma teaduspõhiseid sekkumisprogramme, mis toetavad noorte tervislikku arengut,“ sõnas Madli.
Loevad eeskujud, mitte loengud
Madli tõdes, et töö tervisedendajana ei ole lihtne. Üks suurem raskus on olnud enda rolli ja tööülesannete selgitamine, sest haridusasutuse tervisedendaja roll ei ole kõikidele tuttav. „Lühidalt öeldes on tervisedendaja ülesanne tagada, et noored teaksid, mis on neile hea selleks, et püsida terve. Seda saab teha mitmel viisil: julgustada lapsi rohkem liikuma, tasakaalustatult sööma, piisavalt magama, olema eeskujuks suuhügieeni jälgimisel, sõprade ja perega koos olema ning leidma iga päev aega mängimiseks ja puhkamiseks. Need lihtsad harjumused aitavad lastel kasvada teadlikeks noorteks, kes oskavad enda tervise eest hoolt kanda,“ kirjeldas Madli.
Madlile on rõõmu teinud haridusasutused, kus koostöö sujub ja nii juhtkond kui ka õpetajad töötavad ühiste eesmärkide nimel. „Sellised koolid ja lasteaiad on eeskujud teistele haridusasutustele ja noortele. On asutusi, kus omavahelised suhted on prioriteet. See loob hea sisekliima, nendes asutustes on juba loodud tervisemeeskonnad, tegevuskavadesse on lisatud konkreetsed sammud tervisedendamiseks ning on rakendatud teaduspõhiseid programme, mis toetavad laste tervislikku arengut,“ tõi Madli näiteid. Ta kinnitas, et sellised koolid ja lasteaiad ning nende avatud suhtumine inspireerivad jätkama ning otsima viise, kuidas ka teised haridusasutused saaksid sarnaseid lahendusi kasutada.
Päisepilt: Adobe pildipank
