Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Valminud on Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu raames tehtud trassikoridoride alternatiivid. Nendega saab tutvuda nii kaardirakenduses kui ka kõigis puudutatud omavalitsustes toimuvatel kaasamiskoosolekutel, mis toimuvad 17.-28. veebruarini.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõuniku Monika Korolkovi sõnul oli trassialternatiivide koostamisel väga oluline osa just omavalitsuste ja kohalike elanike tagasisidel. Viimast korjati eelmise aasta sügisel eriplaneeringu lähteseisukohtade, mõjude hindamise programmi ning esialgsete põhimõtteliste trassikoridoride avalikustamise käigus. „Praegu oleme jõudnud etappi, kus koostöös ekspertidega on valminud esialgsed trassikoridorid, mille hulgast valitakse mõjude hindamise ja võrdlemise tulemusel 2026. aasta alguseks üks, mis on elektriühenduse kavandamiseks sobivaim,” selgitas projektijuht Monika Korolkov. „Ootame kõiki huvilisi trassialternatiividega tutvuma ja neis kaasa rääkima veebruari teises pooles toimuvatel avalikel koosolekutel.”
Kokku korraldatakse 12 kohtumist vastavalt trassikoridori kulgemisele Saaremaa, Lääneranna, Muhu, Märjamaa, Kehtna ja Türi valdades ning Paide linnas. Lisainfo saamiseks on võimalus kokku leppida veebikonsultatsioon ajavahemikus 11.02-21. veebruar 2025. Aegade kokku leppimiseks palume saata e-kiri eriplaneeringu projektijuhile aadressile monika.korolkov@mkm.ee või helistada numbrile +372 5884 7055.
Eesti ja Läti vahelise neljanda elektriühenduse Eestis paiknev osa saab alguse Paidest ja kulgeb läbi Lihula Lääne-Saaremaani, kus jätkub merekaablina Läti suunas. Planeeritav ühendus mõjutab kogu Eesti ühiskonda, aga eriti just planeeringualasse jäävaid omavalitsusi, sest võimaldab nii toota kui ka tarbida rohkem elektrienergiat. Samuti loob elektriühendus eeldused Eesti taastuvenergia ekspordiks. See edendab oluliselt Eesti varustuskindlust ja energiajulgeolekut, et viia vajalik energia alati tarbijateni.
Elering kavandab elektriühendust 330-kilovoldiste õhuliinidena, Muhu saarel maakaablina ja merealal merekaablina. Planeeringuala suurus on ligi 6314 km² ning tolle raames kavandatakse ka alajaamad ja muu taristu. Eriplaneeringu trassialternatiivide mõjualasse ehk 500 meetri raadiusesse jäävaid kinnistuid on kokku umbes 14 400. Puudutatud omavalitsuste ja kogukondade tagasiside on oluline sisend elektriühenduse ja selleks vajaliku taristu tervikliku ruumilahenduse valmimiseks.
Koosolekute ajad ja kohad
17.02 kell 17.30 Paide Muusika- ja Teatrimajas (Pärnu 18, Paide linn)
18.02 kell 17.30 Käru Rahvamajas (Lao 35, Käru, Türi vald)
18.02 kell 17.30 Lokuta Puhekeskuses (Kehtna vald)
19.02 kell 17.30 Vana-Vigala Rahvamajas (Jaama tänav 21, Vana-Vigala, Märjamaa vald)
20.02 kell 17.30 Valgu Rahvamajas (Külakeskuse, Valgu, Märjamaa vald)
20.02 kell 17.30 Lihula Kultuurikeskuses (Tallinna mnt 1a, Lihula, Lääneranna vald)
25.02 kell 17.30 Orissaare Kultuurimajas (Kuivastu mnt 37, Orissaare alevik, Saaremaa vald)
25.02 kell 17.30 Aste Rahvamajas (Soo tn 4, Aste alevik, Saaremaa vald)
26.02 kell 17.30 Kihelkonna Rahvamajas (Lümanda mnt 1, Kihelkonna, Saaremaa vald)
26.02 kell 17.30 Salme Rahvamajas (Sõrve mnt 5, Salme, Saaremaa vald)
27.02 kell 17.30 Hellamaa Külakeskuses (Hellamaa küla, Muhu vald)
28.02 kell 17.30 Kõmsi rahvamajas (Keskuse tee 3, Kõmsi küla, Lääneranna vald)
Nii planeeringuala kui valminud trassialternatiive saab täpsemalt uurida kaardirakenduses.
Lisainfo planeeringu kohta: Eesti-Läti neljas elektriühendus | Riigiplaneering
Taust riigi eriplaneeringu kohta
Vabariigi Valitsus algatas Eesti-Läti neljanda elektriühenduse eriplaneeringu 2024. aasta veebruaris. Loodav ühendus suurendab 2033+ vaates elektri varustuskindlust ja loob võimalused suurema hulga taastuvenergia vastuvõtmiseks Lääne-Eesti elektrivõrku, aidates kaasa riigi 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisele.
Eriplaneeringu peamiseks ülesandeks on riigi jaoks olulise Eesti ja Läti vahelise elektrikaabli rajamiseks sobivaima asukoha valimine ning sinna Eesti territooriumil detailse lahenduse koostamine.
Kui mõjude hindamise protsess ja planeeringulahenduse läbirääkimised sujuvad planeeritud ajaraamis, siis on võimalik planeeringu kehtestamiseni jõuda aastal 2026. Kui leitakse sobivad trassid ja ühenduse rajamine on majanduslikult mõistlik, siis enne ehitustöödega alustamist viiakse läbi veel projekteerimine, ehituslubade protsess ning sõlmitakse kõigi maaomanikega vastavad kasutusõiguslepingud. Füüsilised ehitustööd ei algaks enne järgmist kümnendit.
Päisepilt: Adobe pildipank
