Lilli Lumera
Lääneranna Vallavalitsus
Avalike suhete spetsialist ja Lääneranna Teataja toimetaja
Mõisakülas elava Karel Kelderi (38) juured ulatuvad sügavale Lääneranna valla mulda. Tema isapoolne suguvõsa on pärit Lihulast, kus möödus ka osa tema lapsepõlvest. Hoolimata sellest, et kool ja töö on teda aeg-ajalt kodukandist kaugemale viinud, tunneb Karel end kõige kodusemalt just Lääneranna valla rahulikus ja looduskaunis keskkonnas. Igapäevaselt töötab Karel kohaliku metalliettevõtte hooldusspetsialistina ja suure osa oma ajast pühendab riigikaitselisse tegevusse.
Hiljuti astusite Kaitseliidu Lääne maleva Lihula üksikkompanii pealiku kohusetäitja rolli. Mis inspireeris Teid Kaitseliiduga liituma ja juhina vastutust võtma?
Juba noorena kuulasin põnevusega vanemate meeste jutte Kaitseliidust ja sealsetest võimalustest. Sellest ajast on mind tõmmanud nn metsa poole. Just nendelt meestelt ongi pärit minu inspiratsioon ja isamaalised aated, mis tõid mind 2014. aastal Kaitseliitu. Teekond on olnud päris pikk ja teguderohke ning tol hetkel tundus juhirolli astumine õige valikuna.
Karel Kelder. Foto: Erakogu
Olete pühendumusega riigikaitsesse olnud perele suureks eeskujuks. Naiskodukaitse Lääne ringkonna Lõuna-Läänemaa jaoskonnaga on liitunud Teie abikaasa ning poeg ja tütar kuuluvad Lääne maleva Lihula Valgete Kotkaste rühma. Kui oluline on riigikaitse teekonnal perekonna toetus ja sarnase teekonna valik?
Seda eeskuju osa ma ei oska kommenteerida – seda peab ikka perelt küsima. Aga kuidagi on ajaga nii läinud, et peaaegu terve pere on organisatsiooniga seotud. Võib vist öelda, et tegin otsa lahti, kuna liitusin esimesena.
Pere toetus on riigikaitselisel teekonnal väga oluline, kuna pead palju ära olema. Samas ei loe ka see, kas pere käib sinuga sama teed. Oluline on toetus ja sarnased maailmavaated – kui need on olemas, siis on kõik hästi.
Olete Kaitseliidu tegemistesse panustanud vabatahtlikuna rohkem kui tuhat tundi aastas. Mis teid seda tegema innustab?
Väljaõppel käies ei loe tunde ja tuhat tuli endalegi üllatusena. Kui teed asja südamega, siis ei tundu see aeg nii pikk. Minu tööandja toetab igati Kaitseliidu tegemisi ja tööd, nii et see õnneks väga palju ei sega. Enamik väljaõppest on sätitud nädalavahetusele või õhtusele ajale.
Kuidas hoiate tasakaalus põhitöö, vabatahtliku töö Kaitseliidus, pere ja hobid?
Kuna töötame abikaasaga samas firmas ja lõviosa perest on Kaitseliiduga seotud, siis oleme ikka päris palju koos. Olen oma tegemised sättinud nii, et vaba aega, millal hobidega tegeleda, on jäänud suhteliselt napiks. Jahil käin üksnes siis, kui selleks võimaluse leian.
Miks peate Kaitseväes või Kaitseliidus osalemist oluliseks nii isiklikust kui ka kogukondlikust vaatenurgast? Kas liitujale saab määravaks näiteks füüsiline vorm?
Kaitseväes või Kaitseliidus osalemine ei ole tähtis pelgalt isiklikul, vaid ka kogukondlikul tasandil. Mida rohkem inimesi on riigikaitsesse kaasatud, seda tugevam on seljatagune. Kaitseväes ja Kaitseliidus saad omandada teadmised ja oskused, kuidas nii sõja- kui ka rahuajal erinevates olukordades tegutseda või toime tulla. Kaitseliiduga on oodatud liituma kõik, kelle maailmavaade on isamaaliselt meelestatud, kes soovivad panustada riigikaitsesse ning osa saada Kaitseliidu tegemistest. Vanus ja füüsiline vorm ei ole siinkohal kindlasti määrav, kuna oma võimetele ja oskustele vastava tegevuse leiab igaüks.
11. jaanuaril tähistab Lihula üksikkompanii 100. aastapäeva. Teil on seal oluline roll kanda. Millised on juubeli tähistamise plaanid?
Lihula üksikkompanii tähistab aastapäeva traditsiooniliselt koos Naiskodukaitse Lõuna-Läänemaa jaoskonnaga ühisel aastapäevapeol. Meie naisperel täitub tänavu 97. tegevusaasta. Pidupäeva tähistamine algab 11. jaanuaril kell 15.00 Lihula Kultuurimajas kontserdiga, kus esinevad Kaitseliidu Pärnumaa maleva orkester Saxon ja Rahvusooper Estonia solist Aare Kodasma. Kontserdist osa saama on oodatud kõik huvilised. Õhtu jätkub kinnisemas ringis, kus antakse üle ergutused ja tehakse veidi vabamas keskkonnas tulevikuplaane.
Kaitseliidu Lääne maleva Lihula üksikkompanii: 100 aastat kogukonna kaitset
Lihula üksikkompanii on oluline osa Eesti Kaitseliidu ajaloost, mille juured ulatuvad Kaitseliidu loomise aega 1918. aastal. Üksikkompanii moodustati 6. jaanuaril 1925. aastal kolmest Kaitseliidu jaoskonnast ja nimetati Lihula malvekonnaks.
Malevkonna liikmed osalesid Vabadussõjas, kus nende panus oli märkimisväärne. Pärast Teist maailmasõda ja nõukogude okupatsiooni organisatsiooni tegevus katkes, kuid see taastati 1990. aastate alguses koos Eesti taasiseseisvumisega.
2004. aasta struktuurimuudatuste järel ühendati Lihula liikmeskond Risti malevkonnaga, mis tõi piirkonnas kaasa riigikaitselise tegevuse mõningase vaibumise. Siiski säilis kaitseliitlaste huvi ja tahe taaselustada kohalik tegevus, mis realiseerus 30. jaanuaril 2013, mil Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili allkirjastas käskkirja Kaitseliidu Lääne maleva koosseisus uue struktuuriüksuse – Lihula üksikkompanii – loomise kohta.
Tänapäeval on Lihula üksikkompanii osa Kaitseliidu Lääne malevast, kandes edasi isamaalisi traditsioone ja panustades kohaliku kogukonna kaitsevõime tugevdamisse. Lisaks militaarsetele ülesannetele osalevad liikmed ka kohalikel üritustel, edendades patriotismi ja kogukonna ühtsustunnet.
Päisepilt: Lihula üksikkompanii juht Karel Kelder. / Foto: Markus Sein
