Ingvar Saare
Lääneranna vallavanem
LLääneranna Vallavolikogu tegi otsuse kõik kultuurimajad ja noortekeskused liita ühendasutuseks 14. detsembril 2023 ehk ligi aasta tagasi. Otsus rakendus 1. oktoobril. Muudatuse põhjuseks on soov koordineerida paremini ja tõhusamalt kultuuri- ja noorsootööd.
Lõpeb vahetegemine
Tihtipeale tegutsesid noortetoad ja kultuurimajad ühtedes hoonetes, kuid oli tajutav teatav vahetegemine ja „oma eelarve“ kaitsmine. Sellele pole vaja aega kulutada. Vajalik on pakkuda avalikku teenust, mitte diskuteerida, millise asutuse koristaja milliseid ruume peaks kraamima.
Lõpeb sündmuste dubleerimine
Eesmärk on paika panna kogu valda hõlmav kultuurikalender, millega väldime avaliku raha eest dubleerivate ürituste korraldamist. Ühtlasi saame parema ülevaate ja tõhusamalt koordineerida, milliste kultuuriürituste korraldamisse vald avalikku raha paneb.
Valla kultuurikorraldajad moodustavad ühtse meeskonna
Veel üks aspekt on, et meil puuduvad rahalised vahendid, et leida igale rahvamajale tegus meeskond – sisuliselt on rahvamajas juhataja (mõnes osakoormusega) ja koristaja. Kõik nad tegutsevad eelkõige ühes majas toimuvate tegevuste ja ürituste korraldamisega. Eesmärk on siduda inimesed konkreetsetest majadest lahti, leppida kokku aastane kultuurikalender ning viia kokkulepitud üritused läbi ühtse meeskonnana. Selline ühe eestvedaja kõikide ürituste eest vastutamine ei mõju ka inimeste vaimsele tervisele hästi – ürituste vahepealset vähest külastatavust võetakse kui mittehakkamasaamist. Ka see on aspekt, mis vajab muutmist – Lääneranna valla kultuurivaldkonda peab vedama meeskonnana, mitte nii, et igas paigas on üks vastutaja, kes teeb kõike üksi, alustades eelarvest, läbiviimisest ja hiljem koristamiseni välja.
Valla asutus on pigem koostööpartner kui ise üritusi korraldav asutus
Soov on teha rohkem koostööd kogukonna eestvedajate ja erasektoriga – halb on selliste olukordade tekkimine, kus eraettevõtja plaanib tantsuõhtut, aga samal ajal korraldab ka valla asutus samalaadse ürituse. Või kaks vallaasutust teevad lühikese ajavahega kaks samalaadset sündmust. Fakt on, et nii jääb külastajaid kõigile vähemaks, kuid eelarveline asutus on sellest vähem mõjutatud kui ettevõtja. Selliseid olukordi peaks vältima.
Valla asutus võiks olla pigem koostööpartner kui ise üritusi korraldav asutus. Heaks näiteks on MAFF, kus ürituskorraldusega tegeleb eraldiseisev MTÜ ja vald toetab ruumide kasutusse andmisega. Virtsus on olukord veel eriti paljulubav – üritusi ja kogukonnategevust koordineerivaid MTÜsid tekib hoogsalt juurde. Kindlasti leiame nende seast partnereid, kes just kogukonnale olulisi tegevusi käigus hoiavad ning keda vald toetada saab. Triin Raave on siinjuures märgi maha pannud ja näidanud, kui vähese rahaga saab hulga asju korraldatud koostöös MTÜde ja kohalike elanike abiga.
Ressursi parem jaotumine hoonete halduses
Mitmel juhul tekkisid olukorrad, kus eelarveliste vahendite ülejäägi korral arutati, kuidas vahendeid aasta lõpuks realiseerida. Ei ole mõistlik 4000–5000 euro eest remontida ruume, mis on küll kehvas seisus, kuid mille järele otsest vajadust ei ole.
Kulude kokkuhoid sündmuste korraldamisel
Inimeste tarbimisharjumused on muutunud, ka kultuurivaldkonnas. Inimesi on piirkondades vähemaks jäänud ning elanikkond vananev. Nii näiteks on senised juhatajad ka üritusi viimasel hetkel ära jätnud, sest pileti eelmüügist ja kogukonnast on saadud tagasisidet, et ei plaanita kohale tulla – juhatajad on öelnud, et ei ole mõtet sündmuse korraldamisse investeerida 1000–2000 eurot, kui kohale tuleb üksnes 20 inimest.
Kogu eelneva taustal ongi ühendasutuse loomise otsus tehtud.
Lääneranna kultuuri- ja noortekeskus ühendab viis noortekeskust ning viis rahva- ja kultuurimaja peamajaga Lihulas. Noortetoad asuvad veel Lõpel, Kõmsil, Varblas ja Koongas ning rahva- ja kultuurimajad Lõpel, Kõmsil, Varblas ja Virtsus.
Kui rääkida tähtajalise töölepinguga juhataja Triin Raave sotsiaalmeedias avaldatud kommentaarist, mille kohaselt Virtsu rahvamaja pannakse üleöö kinni, siis see on muidugi vale. Õige on see, et Triin Raave tähtajaline tööleping lõppes 30.09.2024, kuid Virtsu rahvamaja kasutuses olnud ruumis korraldab uus asutus tegevusi edasi. Triin Raave käsitluse kohaselt pannakse kinni kogu kultuurivaldkond: Virtsu rahvamaja ning Kõmsi, Lihula ja Lõpe kultuurimaja. Tegelikkuses käivitus tänasega ühendasutus ja kõik valla hooned jäävad tegevuskohtadena alles. Triin on olnud tubli eestvedaja Virtsus, aga tundub, et ka tema vaade on liiga kitsas ja piirdub ainult ühe piirkonna huvide esindamisega. Vald vaatab laiemat pilti.
Virtsu Rahvamaja on juriidiline kehand ning kokkuleppeliselt on tegevuskohaks Lääneranna Gümnaasiumi Virtsu tegutsemiskoha ühe maja aula. See jääb ikka avatuks. Kui kool kolib lasteaiamajja, siis jääb lasteaiamaja saal jätkuvalt kogukonna kasutusse. Pr Raave septembri lõpus avaldatud pressiteatest jääb mulje, nagu 1. oktoobril keeratakse uksed lukku, sest tema tähtajaline tööleping lõpeb. Valla vaates võib kogukond kooli aulat tegevuste korraldamiseks edasi kasutada ja kuidas seda teha, saab kokku leppida Lääneranna Kultuuri- ja Noortekeskuse juhi Reelika Toomiga. Tema on inimene, kes edaspidi koos oma meeskonnaga koordineerib hoonete kasutamist ning korraldab kultuurisündmusi. Jätkuvad ka senitoimunud ringitegevused.
Kindlasti on ühendasutuse käivitamise faasis veidi rabedust, aga pr Raave öeldu tekitab asjatuid kartusi. Mis on tema motivatsioon ebakindla fooni loomiseks, peab temalt endalt küsima. Tundub niimoodi, et ise tekitan probleemi, hakkan hurraaga lahendama ja, kui tuleb välja, et probleemi polnudki, siis saan kuulutada töövõitu! Pigem tuleks kasuks terve valla huvidega arvestamine ja kõigile vallaelanikele kultuuri- ja noortevaldkonna tegevustest osasaamise võimaldamine.
Päisepilt: Lääneranna vallavanem Ingvar Saare. / Foto: Lilli Lumera
