Lilli Lumera
Lääneranna Vallavalitsus
Avalike suhete spetsialist ja Lääneranna Teataja toimetaja
Lääneranna Spordikool on astunud olulise sammu kohaliku spordielu edendamisel, tervitades oma ridades uut ja kogenud treenerit Liina Laasmat. Tema kirg spordi vastu ja põhjalikud teadmised treeningute ülesehitusest annavad uue põlvkonna sportlastele võimaluse seada kõrgeid sihte. Liina liitumine toob spordikooli värsket energiat ja teadmisi, mis aitavad kindlasti piirkonna spordielu järgmisele tasemele viia.
Uurimegi täpsemalt, milline on Liina taust, millised kogemused ja väärtused on kujundamas tema treeneriteed ning mis on tema jaoks noortega töötades kõige olulisem.
Tere tulemast Lääneranna Spordikooli! Kuidas tunned end uuel ametikohal alustades?
Rõõm on minu poolel. Tunnen end väga põnevil ja ootusärevalt.
Oled saavutanud muljetavaldavaid tulemusi odaviskes ja kergejõustikus laiemalt. Pärnumaa on Sind korduvalt tunnustanud parima naissportlase tiitliga. Millise tulemuse üle tunned erilist uhkust?
Praegu tagasi vaadates on olnud kogu sportlaskarjääri ajal käidud tee üks hindamatu kogemus. Alustasin tiitlivõistlustel käimist juba noorteklassis, mis on kontseptsioonilt sarnane täiskasvanute omaga. Kindlasti on emotsionaalselt meelde jäänud Eestis toimunud juunioride Euroopa meistrivõistluste kuldmedal. Kodupubliku ees võita on midagi erilist, mis mul iial meelest ei lähe. Loomulikult annavad olümpia õhustik ja seal võistlemine hoopis teistsuguse elamuse, mis on kõigi sportlaste unistus. Uhke tunde tekitab ka loomulikult Eesti absoluutrekord.
Heade tulemuste taga on kindlasti suur töö. Kes olid need treenerid, kes tõid Sinus välja tugevaimad küljed?
Alustasin sporditeekonda Tõstamaal. Juhuslikult sattus sinna „ajutiselt“ kergejõustiku taustaga õpetaja Jaan Tamm, kes on nüüdseks kahjuks meie seast lahkunud. Tema minus need anded leidis ja juhtis õigeid valikuid tegema.
Tallinnasse mineku ajaks oli Jaan juba eeltöö ära teinud ja alustasin koostööd legendaarse odavisketreeneri Toomas Merilaga. Sel ajal saavutasin ka kõik oma paremad tulemused.
Ühel hetkel tabas mind vigastuste jada ja samuti ka treener pidi mõneks ajaks taanduma oma tervise huvides. Tegin veel koostööd Heino Puuste, Sven Andressoo ja Heiko Väädiga. Kõigil oli suur roll minu kui sportlase vormimisel.
Kui vigastused ei oleks minu karjääri lõpetanud, oleksin ilmselt siiani treeninud ja võistelnud. Hingelt olin ja jäängi sportlaseks, aga keha ei pidanud lihtsalt vastu.
Kuidas erineb Sinu treeningstiil sellest, mida kogesid sportlasena? Kuidas mõjutab olümpiakogemus Sinu treeneritööd? Milliseid väärtusi ja oskusi plaanid õpilastele edasi anda?
Tuleb tasa ja targu alustada ja leida optimaalne treeningkoormus, analüüsida protsessi ja teha vastavad korrektuurid aega mööda. Iga treenitav on indiviid – erineva sisu ja võimekusega, millega tuleb arvestada. Kindlasti ei saa kõiki treenida nii, nagu mind on treenitud. Loomulikult annavad minu aastatepikkune tippspordi kogemus, koostöö erinevate tipptreeneritega ning see, et sain näha, kuidas ka teiste alade professionaalid treenivad ja võistlevad, treeneritöös suure eelise. Annan endast parima ja natuke veel oluliste oskuste ja väärtuste edasiandmisel, mis aitaks saavutada püstitatud eesmärke. Öeldakse ju, et treener peab olema üheaegselt teoreetik, praktik, psühholoog ja organisaator.
Mis ajendas Sind treeneriks hakkama?
See teekond kulges kuidagi loogiliselt ja sujuvalt selles suunas, kuna tegin sporti suure kire ja entusiasmiga ning see valdkond paneb mul siiani silma särama. Olen isiksuselt väga sihi- ja eesmärgikindel persoon ja usun, et see annab lisaväärtuse ka treeneritöös. Muidugi nõuab see amet avatud meelt, loomingulisust, metsikut analüüsivõimet, paindlikkust, koostööd treenitavatega ja oskust hinnata oma tegevust ka kriitilise pilguga. See loetelu on päris elus veel palju pikem, aga paber saaks enne otsa, kui selle lause lõpetaksin.
Milliseid nõuandeid annaksid noortele sportlastele, kes soovivad Sinu jälgedes astuda ja tippu jõuda?
Peab olema sihikindlust ja töötahet. Usk endasse, et ma suudan ja saan ning ei tohi ebaõnnestumiste korral püssi põõsasse visata. Ebaõnnestumised sunnivad meid analüüsima, mis läks valesti ja kuidas saaksime tulevikus paremini toimida. See arendab ning muudab tugevamaks ja targemaks, mis viib edu ja õnnestumisteni. Tuleb järgida treeningrutiini ka siis, kui ei ole motivatsiooni või tuju. Probleemide tekkimisel tuleb anda tagasisidet treenerile, et selgitada, miks ja kus me treeningprotsessides asume, ning vajadusel plaanides korrektiive teha.
Mis on Sinu suurimad ootused ja lootused uues rollis Lääneranna Spordikoolis?
Suurim rõõm on, kui tullakse treeningule säravate silmadega ja tahetakse trenni teha. Muidugi on väga oluline omavaheline klapp ja sobivus õpilastega. See on kõige alus, et nad ise usuksid endasse ja usaldaksid treeningprotsessi.
Oled ka muul viisil noorte juhendamisega seotud. Kuidas ühildad noorsootöötaja ja treeneri ameti?
Jah, olen põhikoolis kooliõpetaja ja ka noorsootöötaja. Ausalt öeldes on see väga hea, kuna tänu sellele olen õppinud mõistma noorte erinevaid külgi: tundeid, mõtteid ja maailmavaateid. Erinevates olukordades avavad nad end erinevalt. See annab mulle tagasiside nendega suhtlemisel ja tegelemisel.
Liina Laasma sportlaskarjäär on olnud muljetavaldav, sisaldades mitmeid tipphetki nii Eesti kui ka rahvusvahelisel areenil. Parimad tulemused hõlmavad osalemist 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängudel, kus ta saavutas odaviskes 20. koha. Samuti on ta võitnud kulla Euroopa noorte olümpiafestivalil (ENOF) 2009. aastal ja juunioride Euroopa meistrivõistlustel 2011. aastal. Lisaks olümpiatel ja MM-idel osalemisele on Liina tulnud mitmel korral Eesti meistriks ning püstitanud odaviskes kolm Eesti rekordit: 62,50 m (2013), 63,17 m (2014) ja 63,65 m (2016), mis on siiani kehtiv rekord. Pühendumus ja järjepidev töö on viinud ta ka Euroopa edetabelis kõrgele, 9. kohale.
Päisepilt: Lääneranna Spordikooli kergejõustikutreener Liina Laasma / Foto: Lilli Lumera