Lilli Lumera
Lääneranna Vallavalitsus
Avalike suhete spetsialist ja Lääneranna Teataja toimetaja
Lääneranna Teataja veebruarikuu paberleht kajastas, et aprillis on siinses kultuurivaldkonnas tulemas suured sisulised muudatused. Reformi läbiviimiseks sobivat juhti kevadel paraku ei leitud. Teises värbamisvoorus osutus kandidaatide seast parimaks Reelika Toom. Tema esimene tööpäev Lääneranna kultuuri- ja noortekeskuse (Keskus) juhatajana oli 21. augustil 2024.
Ligi aasta Lihula Kultuurimaja kunsti- ja infojuhina töötanud Toom oma asju pakkima ei pidanud, sest tööd jätkas ta samas asutuses sama töölaua taga. Töökohustused on senisest erinevad ja vastutusala laiem. Toom leidis, et on muutusteks valmis.
„Reelika Toom osutus konkursil valituks, sest ta paistis silma avatud ja julge olekuga. Keskuse käimalükkamine on kindlasti suur väljakutse ja tõsine katsumus. Vestlusvoorus ilmnes, et Reelika on valmis seda tegema ning samal ajal tunneb ta ka veidi aukartust eesseisva ülesande ees. See on hea märk, sest ülesanne on vastutusrikas,“ lausus Lääneranna vallavanem Ingvar Saare.
Toom on omandanud EBSis sotsiaalteaduste bakalaureuse kraadi ärikorralduses ja võõrkeeltes. Gümnaasiumis õppis ta kalligraafiat ja teatrikunsti, kus tema õpetajateks olid Draamateatri näitlejad Kaie Mihkelson ja Raimo Past. Kultuur ja ettevõtlus on tema tugevused, kuid uurime lähemalt, miks ta selle ametikoha valis ja millised on tulevikuplaanid uuel ametikohal.
Te ei kandideerinud Keskuse juhataja kohale esimeses värbamisvoorus. Millest tulenes otsus osaleda mõned kuud hiljem toimunud teises voorus?
Esimeses voorus ma ei kandideerinud, kuna selleks ajaks olin olnud liiga lühikest aega kultuurivaldkonnas. Hiljem tundsin end kindlamalt ning sain aru, et kultuur on see, mis mulle väga meeldib. Leidsin lõpuks oma koha. Mulle meeldib väga suhelda ning suhete loomises ja meeskonnatöös olen tugev. Ma ei karda inimesi. Aastatepikkune juhtimiskogemus on olemas.
Millised on suurimad väljakutsed seoses uue ametikohaga?
Uue ametikoha ampluaa on väga lai. Suurim väljakutse on inimsuhete parandamine ja koostöö loomine. Soovin tuua tagasi kultuuri tarbima inimesed, kes on mingil põhjusel võõrdunud. Meil on väga tublid kultuuritöötajad, kes teevad oma tööd hingega. Ka nende tingimused tuleb üle vaadata.
Koroonaaeg jättis tugeva jälje, kuid inimesed on hakanud tagasi tulema. Kindlasti üks väljakutse on inimesed kodust välja saada. Raske majanduslik olukord ei tee seda hetkel lihtsaks. Selle võtan südameasjaks, et publiku arv tõuseks. Meie vaimsele tervisele on oluline, et saaksime nautida teatrit kunsti või kontserti, et natukenegi päikest siia halli argipäeva tuua. Täna on kultuur väga tähtsal kohal, seda saab nautida terve perega.
Milliseid eeliseid näed seoses liidetud kultuurikeskustega?
Suureks eeliseks on ühine kultuurikava, mis pakub erinevaid üritusi üle terve valla, igale maitsele. Täna liiguvad inimesed ringi, ei ole vahet, kus üritus toimub. Saame pakkuda paremat teenust. Loodan, et ühtne juhtimine tagab paremad võimalused ka kultuuritöötajatele. Ikkagi koostöö viib paremate tulemusteni.
Täna toimub juba väga palju üritusi. Kõikide rahvamajade ja ka Lihula kultuurimaja töötajad on teinud väga head tööd, nüüd tuleb ettevõtlust rohkem kaasata, et kultuur jõuaks ka nendeni.
Koostöö turismiettevõtetega võiks tuua valda rohkem kaugema kandi inimesi. See tooks siia rohkem raha ja sellega seoses ka rohkem maksuraha vallale. See suurendaks valla sissetulekuid, mis omakorda annab vallale rohkem võimalusi oma teenuseid pakkuda. Võidavad kõik valla elanikud. Tibusid loeme, kui ühendatud kultuurikeskused ilusti tööle hakkavad.
Vallavanem Ingvar Saare kommentaar
Seniste kultuurimajade ja noortekeskuse ühendamine tuleneb vajadusest leida parem sünergia valdkondade vahel. Füüsiliselt paiknesid kultuurimajad ja noortetoad tihti samades ruumides, kuid valla asutustega juba kord on selline olukord, et mingil hetkel vaadatakse eelarvet ja tegevusi „oma maja“ vaatevinklist ning teinekord kipub tervikpilt hajuma. Proovime seda vaatenurka laiendada ning rohkem ühistegevuse kohti leida. Keskuse juhi kohale ei otsinud me ühe maja kultuurikorraldajat, vaid inimest, kes looks eeldused sünergia tekkimiseks kultuuri- ja noortevaldkonna vahel. Esimene ülesanne on valdkondadele eestvedajad leida ning orkester ühes taktis mängima panna.
Asutuste ühendamise järel on vallal soov asutusele senisest enam funktsioone anda. Soovime kultuurivaldkonna ürituste toetamise anda keskuse ülesandeks, et ühise ürituste kava loomisel oleks avaliku raha kasutus üheselt mõistetav. Loodame, et ka infovahetus valla, MTÜ-de ja ettevõtjate vahel paraneb. Liigume veidi eemale klassikalisest üks rahvamaja – üks juhataja põhimõttest ning vaatame Lääneranna valla kultuuri- ja noortevaldkonna korraldust ühiselt.
Lääneranna kultuuri- ja noortekeskus ühendab viis noorte- ja viis rahva- ning kultuurimaja peamajaga Lihulas. Noortetoad asuvad Lõpel, Kõmsil, Varblas ja Koongas ning rahva- ja kultuurimajad Lõpel, Kõmsil, Varblas ja Virtsus.
Päisepilt: Lääneranna kultuuri- ja noortekeskuse juhataja Reelika Toom / Foto: erakogu
