Hendrikson & Ko
Lääneranna Vallavolikogu võttis 08. augustil otsusega nr 190 vastu Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu aladele 2 ja 2a. Planeeringu esimese etapi ehk asukoha eelvaliku eesmärgiks oli leida Lääneranna vallas sobivad kohad elektrituulikute parkide püstitamiseks. Eriplaneeringu esimeses etapis valiti tuuleparkide rajamiseks sobivate asukohtadena välja kolm ala: ala nr 2 koos 2a-ga; ala nr 3 ja ala nr 5 koos 5a-ga.
Eriplaneeringu teises etapis määratakse kindlaks tuuleparkide detailsed lahendused, sealhulgas tuulikute arv, asukoht, kõrgus, leevendusmeetmed ning vajalik taristu, sealhulgas juurdepääsuteed ja elektri ülekandeliinid koos liitumiskohtadega.
Planeerimisseaduse § 118 lõike 1 alusel korraldab Lääneranna Vallavalitsus kohaliku omavalitsuse tuuleparke kavandava eriplaneeringu avaliku väljapaneku 30.08 – 01.10.2024 Lääneranna Vallavalitsuses (Jaama tn 1, Lihula linn) ja valla veebilehel.
Eriplaneeringuga hõlmatav ala nr 2 asub Helmküla, Piha küla, Kilgi küla ja vähesel määral Ännikse küla territooriumil; ala nr 2a asub Allika küla, Nõmme küla ja Ännikse küla territooriumil. Alad asuvad valla hõredalt asustatud piirkonnas, jäädes suurematest asulatest kaugemale.
Ala nr 2 on 448 ha ja ala nr 2a 145 ha suurune, kokku hõlmab eelvaliku ala 593 ha. Alade piir on nähtav planeeringumaterjalides.
Olemasolevalt moodustab valdava enamuse alast nr 2 ja 2a metsamaa, vähemal määral on esindatud põllumaa, rohumaa ja muu lage ala. Alad asuvad valdavalt maaparandussüsteemi aladel. Mõlemad alad koosnevad n-ö lahustükkidest, kus alasid eraldavad kas looduslikest või tehislikest objektidest põhjustatud kitsenduste alad (nt jõe kaldaalad, elektriliini kaitsevöönd). Vastavalt eriplaneeringu esimese etapi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandele puuduvad alal 2 ja 2a tuulepargi arendamist välistavad kriteeriumid.
Eriplaneeringu detailse lahendusega on määratud kavandatavate ehitiste ehitusõigused ning lahendatud muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded. Eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamise aluseks on Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruanne.
Planeeringuga määrati ehitusõigus kokku 20 elektrituuliku püstitamiseks. Tuulikute alused krundid on moodustatud olemasolevate katastriüksuste alusel ja planeeringu lahendusega valdavalt katastriüksuste piire ega pindalasid ei muudeta. Kruntide kasutamise sihtotstarvetes on kavandatud olemasolevale sihtotstarbele lisaks elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa kasutusotstarve ehk tuulikute alust maad käsitletakse tootmismaana.
Eelvalikualale hooneid kavandatud ei ole ning hoonestusalad ja ehitusõigused on määratud rajatistele ehk elektrituulikutele. Ehitusõiguses toodule lisaks on eriplaneeringu detailse lahendusega lubatud alajaama(de) kavandamine, st alajaama ehitisealune pind ja jaamade arv kruntide ehitusõigustes ei kajastu. Iga elektrituulik on planeeritud kuni 288 m kõrgune ja ehitisealuse pinnaga kuni 25 447 m².
Planeeritud tuulikuid teenindavad juurdepääsuteed on maksimaalselt kavandatud kas olemasoleva tee trajektoorile, olemasoleva kraavi äärde või olemasolevale metsasihile, et vähendada raadamisvajadust metsamaal. Olemasoleva tee kasutamisel juurdepääsuteena tuulikule on vajalik olemasolev tee renoveerida selliselt, et tee kannaks tuulikuid monteerivaid ja kohale toovaid sõidukeid. Samuti on igale tuulikule kavandatud põhimõtteline montaažiplats, mida kasutatakse ehitustehnika ja vajadusel tuuliku detailide hoiustamiseks. Teede ja platside lahendus tuleb täpsustada projekteerimisel. Nii teede kui montaažiplatside lõplikud projektlahendused sõltuvad tuulikutootja nõuetest ja ette antavatest parameetritest.
Osaliselt on juurdepääsuteed kavandatud üle Küti jõe ning nendel juhtudel tuleb läbi viia jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamise menetlus, kus kalda ehituskeeluvöönd vähendatakse planeeritud teede ristumiskohtades Küti jõega kuni torusildadeni.
Ehitiste rajamisel alale, kus asuvad dreenid või kollektorid, tuleb tagada maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu toimima jäämine.
Et elektrituulikute poolt toodetav elekter jõuaks elektrivõrku, on nii eelvalikualale kui sellest väljapoole planeeritud põhimõttelised elektri maakaabelliinide asukohad. Täpne elektri- (ja sidevarustuse) lahendus lahendatakse projektiga. Projekteerimise osana täpsustub vajadusel kaabli asukoht ning toimub ka kavandatava kaabli/-te mõjude hindamine (KMH eelhinnang). Eelvalikuala nr 2 põhjaossa on kavandatud põhimõtteline tuulepargi alajaama asukoht. Projekteerimise etapis on lubatud alajaamu juurde kavandada ja planeeringuga kavandatud alajaama põhimõttelist asukohta täpsustada/muuta. Tuulikud on planeeritud ühendada nimetatud alajaamaga elektri maakaabelliinidega, mis on kavandatud tuulikute juurdepääsuteede äärde. Tuulepark on kavandatud ühendada elektri põhivõrguga tuulepargi alale planeeritud alajaamast põhivõrgu alajaama kulgevate maakaablitega. Liitumispunktiks on planeeritud Lõpe 110 kV alajaam Kalli külas Alajaama katastriüksusel (kt 33402:002:0165).
Planeeringuga on määratud ka servituutide seadmise vajadus. Valdavalt on vajalik seada servituut või sõlmida hoonestusõiguse leping kinnistu omanikuga, kelle kinnistule ulatuvad tuuliku rootorlabad või tehnovõrkudele seada isiklikud kasutusõigused valdajate kasuks.
Detailse lahenduse koostamisel arvestati maksimaalselt II etapi KSH-st tulenevate meetmete, soovituste ja lahenduste muudatustega. Detailse lahenduse KSH-s töötati välja leevendavad meetmed, millega arvestamisel on võimalik olulist ebasoodsat mõju vältida ja võimalikku ebasoodsat mõju vähendada. Meetmed töötati välja konkreetse arendusala vajadusi silmas pidades iga käsitletud teemavaldkonna lõikes. Meetmed hõlmavad järgmisi teemavaldkondi: maakasutus, müra, varjutamine, linnustik, nahkhiired, taimestik, pinnas, pinna- ja põhjavesi, jäätmeteke ja ringmajandus. Samuti määrati seire läbiviimise vajadus müra, linnustiku ja nahkhiirte osas.
KSH aruande tulemused on arvesse võetud ja lisatud eriplaneeringusse, KSH aruanne on planeeringu lisaks.
Päisepilt: Adobe pildipank
