Lilli Lumera
Lääneranna Vallavalitsus
Avalike suhete spetsialist ja Lääneranna Teataja toimetaja
Vesta Värkstuba on nagu vanavarabutiik, kus iga ese ja asi räägib oma lugu. Vanavara äri omanik, Vesta Vendel, kes jõudis antiigimaailma elumuutuse tulemusel, kui kolis koos abikaasaga Matsalu maile, mehe esivanemate talumaja taastama. Talu ja selle sisustuse päästmiseks kulus palju hoolt ja vaeva, mis süütas Vestas kire vanade esemete vastu.
Antiigi- ja vanavarapood, mis veel hiljuti asus Virtsus, leidis ligi aasta tagasi uue kodu Lihulas. Peamiseks kolimise põhjuseks said ebasobivad äripidamise tingimused. Lihula mõisa peahoone külje all asuvas hoones on oluliselt paremad tingimused: „Mulle meeldis moonakatemaja esimesest külastusest alates. Siin ei ole „koduloomi“ ja siin on kauba jaoks ruumi, mis on toodete väljapaneku jaoks väga oluline. Uuel pinnal saab kaupa paremini esitleda, mitte ainult ladustada,“ tõdes Vesta. Kaupluse kodune atmosfäär aitab äri külastajal ette kujutada, kuidas esemed tema enda kodus välja näeksid. „See on nagu koju jõudmine,“ lisas ta. „Minu jaoks on oluline, et inimesed tunneksid end siin hästi.“
Kolimine oli suur väljakutse, nõudes palju tööd ja ettevalmistust. „Alguses oli vaja kogu mööbel ja väiksemad esemed Virtsust siia tuua,“ kirjeldas Vesta. Kõige raskem oli mööbli paigutamine ja seinte värvimine, kuid tulemus on olnud seda väärt. „See koht on minu jaoks nagu teine kodu,“ ütles ta.
Vesta Värkstuba on enamat kui lihtsalt antiigipood. Vesta tegeleb ka mööbli restaureerimisega ning usub, et ajalooga mööbel pole ainult praktiline sisustuselement, vaid ka perekonna pärandi osa, mis kestab põlvest põlve ja sel on oma lugu. Restaureerimine ei ole pelgalt töine tegevus, vaid ka ajaloo hoidmine ja uue elu andmine esemetele, mis muidu võiksid unustuse hõlma vajuda. „Tark tarbija teab, et vana uuele eelistamine on teene keskkonnale. See on keskkonnasõbralik valik igapäevaelus,“ märgib antiigikaupleja.
„Me oleme oma äri pidevalt kohandanud, et vastata külastajate vajadustele,“ rääkis Vesta Vendel. Alustati koos äripartneriga, kuid teed on tänaseks suure vahemaa tõttu lahku läinud. Oluline on püsida paindlik ja uuenduslik.
Peale kolimist on tootevalikus tehtud muudatusi. „Kui veel Virtsus olin, keskendusin rohkem nõudele ja mööblile, mis olid kasutusel Eestis ja nõukogude ajal väga nõutud,“ selgitab kaupluse omanik. „Kuid nüüd eelistan pakkuda oma tootevalikus vanu ja väga heas korras kauneid serviise, mille toon üldiselt Rootsist. Püüan vältida, et poodi jõuaks defektiga tooteid.“ Need muudatused on tehtud vastuseks külastajate soovile soetada tooteid, mida saab igapäevaselt kasutusele võtta, mitte lihtsalt vaatamiseks riiulisse panna. „Meie pakkumine keskendub esemetele, mis on puhtad ja heas korras,“ räägib ettevõtlik naine.
E-pood on olnud osa Vesta Värkstoa ärist juba poe avamise hetkest saati. Kuid mitte kõik esemed ei jõua alati veebi. „Püüan tagada, et veebilehel oleks üleval hea valik, kuid parim valik ja külastuskogemus on siiski poes kohapeal,“ rääkis Vesta. Eesmärk on pakkuda personaliseeritud suhtlust ja teenust, mis eristuks suurtest anonüümsetest e-kaubanduse platvormidest. Kauplus rõhutab kliendisuhtluse isiklikku külge, püüdes kõnetada huvilisi, justkui nad oleksid väga oodatud külalised. Selles osas on abiks turundaja Raahel Apsalon, kes tegeleb Instagrami- ja Facebooki-postitustega.
Küsimusele, kuidas on muutunud kliendibaas pärast kolimist, vastas Vesta, et see on laienenud. „Paljud endised kliendid on Lihulasse kolinud kaupluse üles leidnud. On rohkelt külastajaid, keda me Raaheliga isiklikult tunneme. See näitab, kui tähtis on personaalne suhtlus ja kogukonna tundmine. Lihula inimesed ei ole sugugi peamised kliendid, kauplus on tuntud üle Eesti, peamiselt tänu aktiivsele sotsiaalmeedia kasutamisele ja sõbralt-sõbrale soovitustele,“ selgitas ta. „Usun, et pood on Lihulale lisandväärtus, mis meelitab siia siseturiste. Mulle on öeldud, et Lihula võiks olla antiigi pealinn, kuna siin on mitu vanavarapoodi,“ jagas Vesta.
Kaupluse omanik rõhutas, et kohaliku kogukonna kaasamine on ettevõtluse edus oluline. „Kui poe Lihulasse kolisin, proovisin aktiivselt kogukonda kaasata, öeldes, et koos on võimalik rohkem saavutada,“ meenutas ta. „Tänu koostööalgatusele on suhted muuseumi ja mõisaga väga head, toetame vastastikku üksteise tegemisi. Samuti Trahter Birgit, Tapamaja Galerii, Kaido Saak antiigiäri ja Virtsus tegutsev Anni Pubi on ettevõtted, kes minu juurde kliente suunavad. See toimib kaht pidi. Kui keegi küsib minult toitlustuse võimaluste kohta, soovitan läheduses asuvat Birgiti trahterit, ning kultuurihuvilised suunan mõistagi mõisa ja Tapamaja Galeriisse.“
Kui küsida, mis on kõige erilisem ese, mis hetkel müügis, on Vesta kiindunud Rootsi päritolu neorokokoo stiilis elegantsi ja võluga rohelise lillekaunistusega serviisi, mille kaunis roheline värv eristub ülejäänutest. Vesta sõnul on lauanõud pärit tuntud Rootsi tootjalt Rörstrandi portselanivabrikust, olles kõrgelt hinnatud ajaloolise väärtuse ja kvaliteedi poolest. Ta rõhutas, et serviis on praktiliselt kasutamata. „See serviis on üks neist esemetest, mis on juba oma olemuselt eriline,“ märkis ta. Serviis paistab silma kauni rohelise lilledekooriga, mida omanik nimetab „bayberry roheliseks“. Kaunis värvitoon on rahustav ja toob esile serviisi ilu, muutes selle kaunistuseks igal söögilaual. „Grön Anna“ serviisi hind on 520 eurot. „See on investeering nii ajatusse ilusse kui ajalukku, mis võiks olla suurepärane pulmakink armsale lähedasele,“ ütles omanik.
Vesta sõnul oli tõeline tähtsündmus poe lühikeses ajaloos see, kui Eesti kuulsaim helilooja Arvo Pärt poodi külastas. Poe rahulikus õhkkonnas jagas Pärt muljeid ja mõtteid, muutes tavalise päeva kordumatuks. „Pärt ütles poodi astudes, et see on nagu meie kodu,“ rääkis omanik. „Tema külastus oli täiesti ootamatu ja sellepärast veelgi erilisem. Pärdi minia tegi ka ostu, kuid täpset eset ei mäleta,“ naeratas Vesta.
Pärdi külastus ei olnud mitte ainult tunnustus Vesta Värkstoa ainulaadsele atmosfäärile, vaid ka meeldetuletus, kuidas kultuur ja ajalugu saavad kohtuda kõige ootamatumates paikades. See päev jättis mälestuse, mis rikastab poe lugu ning tõestab, et vahel võivad ka väikesed kohad pakkuda suuri elamusi.
Moonakatemaja ehk Vesta Värkstuba Lihulas. Foto: Lilli Lumera
Lihula mõisa moonakatemaja: ajaloost tänapäeva
Lihula mõisa moonakatemaja on ajalooline hoone, mis paikneb Lihula mõisa külje all. Selle hoone ajalugu ulatub tagasi 19. sajandisse. Nagu nimigi ütleb, on moonakatemaja nime saanud moonakate järgi, kes vajasid elupinda. Moonakad olid mõisatöölised, kes tegelesid põllumajandus-, aga ka erinevate majapidamistöödega.
17. sajandil rajatud Lihula mõis oli mõisakompleksi keskpunkt, kus viljeleti laiaulatuslikku põllumajandust, sealhulgas teravilja ja kariloomade kasvatamist. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses toimusid Eestis mitmed mõisate reformid ja omandisuhete muutused. Paljud mõisahooned, sealhulgas moonakatemaja, hakkasid omandama uusi funktsioone ja kasutusviise. Nõukogude võimu ajal, pärast Teist maailmasõda, kollektiviseeriti Eesti põllumajandus ning paljud endised mõisahooned anti kolhooside ja sovhooside kasutusse.
Eesti taasiseseisvumise järel hakati moonakatemaja ja teisi ajaloolisi hooneid järk-järgult taastama ja renoveerima. Eesmärk oli säilitada ja väärtustada nende hoonete ajaloolist ja kultuurilist pärandit.
Lääneranna vallavalitsusele kuuluv moonakatemaja on saanud uue elu tänu mitmetele kohalikule kogukonnale suunatud ettevõtmistele. Seal on tegutsenud näiteks Lihula Noortekeskus, mis nüüdseks on kolinud Lihula Kultuurimajja, ning hetkel on moonakatemajas end mugavalt sisse seadnud vanavara ja antiigiäri Vesta Värkstuba, mis lisab hoonele veelgi kultuurilist ja ajaloolist väärtust.
Päisepilt: Vesta Vendel / Foto: Lilli Lumera
