Statistikaameti raamat annab ülevaate Eesti, sh Pärnumaa rahvastikust

Lilli Lumera
Lääneranna Vallavalitsus
Avalike suhete spetsialist ja Lääneranna Teataja toimetaja

Rahvastikuteadlase Ene-Margit Tiidu sulest ilmus aprillis 2021. aastal läbi viidud rahvaloenduse tulemustest raamat „Eesti rahvastik. Loendamata loendatud“. Statistikaameti andmete põhjal on raamatu esimeses pooles põhjalikult selgitatud, missugused muutused on toimunud käesoleva sajandi jooksul Eesti rahvastikus ja teose teine pool annab iga Eesti maakonna kohta põhjaliku ja huvitava statistilise ülevaate.
Loendushetkel oli Eesti rahvaarv 1 331 824 inimest ehk 0,017% Maa rahvastikust. Eesti rahvastiku osatähtsus Maa rahvastikust on järjest vähenenud. Esimese loenduse ajal 1881. aastal oli see umbes 0,05% ja 1950. aastal 0,04%, kuid Maa elanikkonna kiire kasvu tulemusena viimase 70–75 aasta jooksul on Eesti rahvastiku osatähtsus peaaegu kolm korda vähenenud. 

Ülevaade Pärnumaast

Aastatel 2000–2011 kahanes Pärnumaa elanikkond 10% võrra, mis oli toona väiksemaid võrreldes teiste maakondadega (neljas koht Harju-, Tartu- ja Raplamaa järel). Viimase kümnendi jooksul pole Pärnumaa rahvaarv enam märkimisväärselt muutunud, kuid elupiirkondades on toimunud käesoleval sajandil mõningaid muutusi. Linnalise asustustüübi osatähtsus on jäänud peaaegu samaks – 47% –, kuid absoluutarvudes mõneti vähenenud. Maalise asustustüübi osatähtsus on 44%-lt vähenenud 41%-le ja väikelinnalise osatähtsus on 8%-lt suurenenud 12%-le. See ei tähenda, et kasvanud oleksid väikelinnad ja alevid (nt Kilingi-Nõmme või Vändra): vastupidi, ka need on valdavalt elanikke kaotanud, kuid tekkinud on uusi suurkülasid, nt Papsaare, samuti mõned külad Häädemeeste ja Tori vallas, mille elanikkond on käesoleval sajandil mitmekordistunud. Ilmselt hakkab ka Pärnumaal maad võtma valglinnastumisega sarnane areng. 

Pärnumaa keskus Pärnu on olnud kogu ajaloo vältel oluline sadamalinn, 14.–15. sajandil oli Pärnu hansalinn, 18. sajandi algul ülikoolilinn, 19. sajandil sai ka kuurortlinnaks. Pärnust sai 1951. aastal Eesti üks kolmest oblastikeskusest.

Ajaloolise Pärnumaa kujunemine sai alguse 16.–18. sajandil Sakala- ja Läänemaa alale. Lihula oli muinaslinnus, hiljem aga Eestimaa peapiiskopi residents. Sindi oli oluline kalevivabriku tõttu, Kilingi-Nõmme minevikku varjutab 1937. aasta traagiline koolipõleng. Viimase, 2017. aasta haldusreformi tulemusena on Pärnumaaga liidetud ka osa ajaloolisest Läänemaast. Nii sai Pärnumaast Eesti pindalalt suurim maakond – 5419 km2 ehk 12,5% Eesti territooriumist. Pärnumaa kuulub koos Lääne-, Saare- ja Hiiumaaga Lääne-Eesti piirkonda (NUTS-3). Rahvastiku tihedus on Pärnumaal 15,8 inimest ruutkilomeetril, mis annab maakondade järjestuses viienda koha. 

Pärnumaa elanikest on Eesti kodanikud 94,9% ja Eestis sündinuid on 92,4%. Venemaal on sündinud 3,6% Pärnumaa elanikest ning Vene Föderatsiooni kodakondsus on 1,5% elanikest. Ukrainas on sündinud 1,4% ja Ukraina kodakondsusega on 0,8% pärnumaalastest, Soomes ja Lätis on sündinud vastavalt 0,6% ja 0,5% ning Soome ja Läti kodanikud on 0,4% ja 0,3% Pärnumaa elanikest. Muudes riikides kokku on sündinud 1,5% Pärnumaa rahvastikust, muude riikide kodakondsusega inimesi aga on alla ühe protsendi.

Pärnumaa on keskmiselt tugeva Eesti identiteediga maakond, siin on peaaegu 90% eestlasi ja eesti keelt emakeelena kõnelevaid inimesi vaid 1% võrra vähem. Muljetavaldav on Eesti kodanike osatähtsus: 95%. Venekeelseid inimesi on kõige rohkem (16%) Sindi linnas, kus oli Nõukogude võimu ajal üsna suur tekstiilitööstus. Pärnumaa elanike haridustase on Eesti keskmisest veidi kõrgem, samuti on keskmisest parem keeleoskus. Enam kui pool Pärnumaa elanikest on majanduslikult aktiivsed ja ka tervise enesehinnang Eesti keskmisel tasemel. Üle veerandi (26%) on alaealiste lastega leibkondi, selle poolest on Pärnumaa riigis neljandal kohal.

Raamat „Eesti rahvastik. Loendamata loendatud“ on tasuta saadaval Statistikaameti kodulehel.

 

 

Päisepilt: Adobe pildipank