Katrin Koit
Lihula muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise töörühma juht
Vabariigi Valitsus kinnitas 18. aprillil 2024 Lihula muinsuskaitseala kaitsekorra. Muinsuskaitseameti, Lääneranna valla, pärandiekspertide ja kohalike elanike koostöös valminud kord erineb seni kehtinud põhimäärustest suurema selguse ja paindlikkuse ning vähemate nõuete poolest. Lihula muinsuskaitseala kaitsekorra eesmärk on tuua paremini esile ala eripära ja pärandi potentsiaal piirkonna arenguks. Korraga määratakse muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piirid, sõnastatakse väärtused, nõuded ja põhimõtted, jagatakse hooned kaitsekategooriatesse ning piiritletakse väärtusliku haljastuse ja arheoloogilise kultuurkihiga alad.
Uue kaitsekorraga muutus ka muinsuskaitseala nimetus – Lihula vanima asustuse muinsuskaitsealast sai lihtsalt Lihula muinsuskaitseala. Seni kasutusel olnud nimi ei peegeldanud tegelikku muinsuskaitsealaga hõlmatud piirkonda, sest Lihulas kuuluvad muinsuskaitsealasse nii linnuse varemed vallikraavidega, muinas-, kesk- ja uusaegse asustuse maa all ja maa peal säilinud elemendid, Lihula mõisaansambel kui ka ajalooline linnasüdamik, kus on nii ühekorruselisi puitelamuid kui uuemaid, 20. sajandil rajatud hooneid.
Muinsuskaitseala hooned on kaitsekorras jagatud kolme kaitsekategooriasse (A, B ja C), mis annab võimaluse sõnastada hoonerühmadele erinevad nõuded, andes sellega selgemad suunised nii omanikule, projekteerijale kui ka ametnikele.
A-kaitsekategooriasse kuuluvad kõrge kultuuriväärtusega hooned, kus muinsuskaitselist tähelepanu nõuab nii hoone välimus kui ka sisemus. A-kaitsekategooriasse määratud hooneid on Lihulas 13. Nende hoonete puhul jääb kehtima nõue taotleda enne tööde tegemist ametilt eritingimused, milles sätestatakse, mida ja mis ulatuses tuleb kindlasti säilitada ning milliseid muudatusi on võimalik teha. Nii välis- kui ka sisetöödeks tuleb taotleda tööde tegemise luba. Loakohustus ei puuduta hooldusremonti – seda võib endiselt teha iga majaomanik ise.
B-kaitsekategooriasse kuulub 77 hoonet, mis moodustavad Lihula muinsuskaitseala põhimahu. Selle kaitsekategooria hoonetel on kandev roll Lihula muinsuskaitseala miljöö loomisel ja hoidmisel. Siia hulka kuuluvad näiteks Lihulale omased elumajad või linnale eripärase ilme andvad maa- ja paekivist abihooned. Nende hoonete välisilme taastamisel ja korrastamisel on eesmärk säilitada ehe vana materjal ja luua terviklik lõpptulemus. B-kaitsekategooria hoonete puhul tuleb muinsuskaitse eritingimused tellida ning taotleda luba üksnes eksterjööri puudutavateks töödeks.
C-kaitsekategooriasse määratud 93 hoone puhul Muinsuskaitseametilt ümberehituste tegemiseks enam eraldi eritingimusi ega tööde tegemise luba taotlema ei pea, hoonete ümberehitamisel piisab ehitusloast või -teatisest, juhul kui seda nõuab ehitusseadustik. Siiski tuleb muudatusi kavandades tagada hoone arhitektuurne terviklikkus ja sobivus ümbritseva ajaloolise linnaruumiga. Juhul, kui hoone välisilmet muudetakse ehitusloa või -teatiseta, tuleb koostada ehitustöödeks tegevuskava ja taotleda Muinsuskaitseametilt tööde luba.
Lihula üks olulisi väärtuseid on rohelus ja lopsakas haljastus nii avalikus ruumis kui ka õuedes. Lihula muinsuskaitseala on aga ka rikkaliku arheoloogilise pärandiga ala, mis tähendab, et muinsuskaitsealal elavad ja toimetavad inimesed peavad aiatööde tegemisel veidi tähelepanelikumad olema. Igapäevase aiapidamisega seotud töödest – lillede ja põõsaste istutamisest või köögiviljapeenarde rajamisest – ei ole vaja Muinsuskaitseametit teavitada. Küll aga tuleb taotleda luba suuremateks kaevetöödeks, nagu näiteks trasside kaevamine, sissesõidutee jaoks pinnase koorimine, ulatuslikemate puuistandike istutamine või hekkide rajamine, mille puhul on vaja kopaga pinnast eemaldada või kraavi kaevata.
Säilib senine muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piir. Kõikide kaitsekorra dokumentide ja tööprotsessiga on võimalik tutvuda Muinsuskaitseameti kodulehel aadressil https://www.muinsuskaitseamet.ee/lihula-muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine
Kõik ajaloolises linnasüdames elavad ja tegutsevad inimesed (nii nagu ka kõik mälestiste omanikud) saavad nõu ja abi küsida ka Muinsuskaitseameti kohalikult Pärnumaa maakonnanõunikult Kaisa Metsaotsalt, +372 5191 6225, kaisa.metsaots@muinsuskaitseamet.ee
Päisepilt: Lihula mõis (2023) / Foto: Lilli Lumera
